Law of Total Tricks

Eelmistes postitustes on lahvatanud pikad diskussioonid Law teemal. Et selle diskussiooniobjekti olemus oleks kõigile paremini selge, siis kirjutangi seekord sellel kõiki paeluval teemal - Law'st, selle ajaloost, sisust, pooldajatest ja kriitikast.

Law of Total Tricks pärineb 1950ndatest ja selle formuleeris prantsuse bridžiteoreetik Jean-Rene Vernes. Laiema avalikkuse ette jõudis LoTT 1969.a, kui Vernes avaldas sellest artikli The Bridge World’is. LoTT ei saavutanud aga erilist populaarsust enne kui Larry Cohen kirjutas sellest 90ndatel bestsellerid To Bid or Not to Bid ja Following the Law. Cohen ise kuulis Law’st oma kauaaegselt partnerilt Marty Bergenilt ja nad rajasid kogu oma pakkumissüsteemi Law’le. Paljude arvates oli Bergen-Coheni näol 80ndatel tegemist maailma parima paariga maxipaarikatel. Pärast Cohen-Bergeni partnerluse lõppu, sai Coheni uueks partneriks David Berkowitz. Pikaaegse eduka partnerluse arendamiseks kehtestasid nad kaks reeglit: 1) ei mingit saagimist, 2) tuleb pühenduda LoTT’ile. Nende kooslusest arenes USA edukamaid partnerlusi.
Vernes sõnastatud ja Coheni populariseeritud Law of Total Tricks kõlab: trumbilepingus võrdub mõlema poole tihide kogusumma nende parimas mastis kaartide koguarvuga nendes mastides. Ehk kui ühes liinis on 8ne pada ja teises 9ne ärtu (kokku 17 kogutrumpi), siis tihide kogusumma, kui esimene paar mängiks pada ja teine ärtut, võrdub 17.
Sellest tulenevalt: kui punktid on jaotunud enamvähem ühtlaselt ja mõlemad pooled on leidnud klapi, on ohutu pakkuda lepingut, kus vajalike tihide arv võrdub kaartide arvuga. Pakkudes nii kõrgele, kui palju on liinil trumpe, on partnerlus Law’ kaitsealas.
Praeguseks on Law kõige laialdasemalt kasutatav juhis võistlevas pakkumises. Law pole jõudnud mitte ainult mängusaalidesse, vaid ka bridžiõpikutesse. Paljud konvensioonid põhinevad Law’l – DONT, tõkestavad tõsted 3. korrusele, Bergeni tõsted, OBAR BIDS, 2-way Drury jms.
2004. aastal seadsid Mike Lawrence ja Anders Wirgren Law efektiivsuse kahtluse alla oma raamatus „I Fought the Law of Total Tricks“. Nad väitsid, et kogutihide arv võrdub kogutrumpide arvuga ainult 40% juhtudest. Nad väitsid, et trumphonööride omamine pole oluline, et „purity“ on lihtsalt nonsens, et topeltklapi omamine ei pruugi olla kasulik, kuid on kasulik vastastele. Nad väitsid, et olulised on hoopis lühikeste mastide jaotumine ja „töötavad“ (tihi võtmisel osalevad) punktid.
Samal ajal on ka väidetud (nt The Bridge Worldi uuring alusel), et Law on osutunud praktikas üllatavalt täpseks ja nendes jagudes, kus tihid ja trumbid ei võrdu, on võimalik õigele otsusele jõuda adjustmente kasutades.