esmaspäev, 7. märts 2016

Tragikomöödia A-liigas

Nädalavahetusel toimus A-liiga II etapp.

Kõige õpetlikum jaotus oli ilmselt 5. voorus. Alljärgnev ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid on puhtalt minu subjektiivne nägemus.

Partner jääb mängima 5♦ lepingut, kus mul on lauda panna 7-ne mast. Pärast avatihi kasutan juhust, et kotist oma veepudel välja õngitseda ning seetõttu jääb mul teine tihi nägemata. Partner tõmbab trumbid lõpuni, aga lõppseisus sundi ei teki, viimane tihi läheb vastastele, tuleb 11 tihi.

Segan oma kaardid ning asetan jaotuskarpi. Sama teeb ka minu pool ekraani olev vastane. Kahjuks ei mäleta detaile: Kas vastane segas kaarte? Kes tõstis lauale jaotuskarbi (vist oli koos kandikuga teisel pool ekraani)? Need küsimused polegi enamasti olulised, sest mängu lõppedes pannakse tulemus kirja ning minnakse edasi.

Aga mitte selles jaotuses!

Teisel pool ekraani võtab vastane enda kätte partneri kaardid (vist enne karpi tagaipanekut), sorteerib mastide järjekorda ning tuleb lagedale avaldusega, et väljamängija tegi revoki neljandal tihil, kui kolmandale trumbitõmbele ei mänginud käest trumpi vaid hoopis pada. Teine vastane nõustus, sest tema arvates toimus samuti midagi imelikku. Minu partner revoki tegemisega ei nõustunud. Mina ei osanud midagi arvata, sest polnud üldse jaotusele tähelepanu pööranud. Kumbki vastane ei suuda meenutada, millisesse tihisse partneri viimane trump mängiti.

Mängu käiku taastada ei õnnestu, sest partneri kaardid on sorteeritud, minu kaardid olid segatud. Seega on sõna-sõna vastu olukord. Reaalselt on kaks varianti:
1. Revokk toimus, partner mängis kolmandal trumbiringil pada, neljandal (vms) jälle trumpi. Keegi revokile tähelepanu ei juhtinud. Kumbki kaitsja ei kasutanud oma õigust, et oma partnerilt küsida, kas tal on trump otsas. Mina olen süüdiolev pool. Revokk tuleks fikseerida ja meie paarile määrata reeglitepärane karistus.
2. Revokk ei toimunud. Mina ei ole süüdiolev pool.
Minu arvates on mõlemad variandid võimalikud. Kahjuks ei ole võimalik tagantjärgi kindlaks teha kumb variant oli.

Kutsutakse kohtunik. Kohtunik tutvub asjaoludega ning läheb minema, et otsus teha.

Paari minuti pärast tuleb tagasi ja teatab otsuse:
Reegli 65D põhjal: "Mängija ei tohi oma mängitud kaartide järjekorda segi ajada enne, kui on jõutud kokkuleppele võidetud arvu tihide suhtes. Mängija, kes sellest reeglist kinni ei pea, ohustab oma õigusi küsitavate tihide omaksnõudlemisel või mastisalgamise väitmisel (või eitamisel)."
Reegli 66D põhjal: "Pärast väljamängu lõppemist võib nii mängitud kui mängimata jäänud kaarte vaadata, et kokku leppida mastisalgamise, nõudluse, võidetud või kaotatud tihide arvu kohta tehtud avalduse asjaoludes, kuid iga mängija võib puudutada ainult oma käe kaarte. Kui sellise avalduse tegemise järel mängija segab oma kaardid nii ära, et kohtunik ei suuda asjaolusid taastada, siis teeb kohtunik otsuse teise poole kasuks."
Kuna Partneri kaardid olid sorteeritud (minu kaartide segamine olevat ebaoluline), siis otsustas kohtunik vastase kasuks, meie kahjuks, ehk fikseeris revoki ja määras vastava karistuse (1 tihi vastasele).

Mina kohtuniku otusega ei nõustu. Küsin veel mõnda selgitust, aga ilmselt edasi argumenteerimisel pole mõtet, kuna kohtuniku otsuseid saab apelleerida. Seega jätkan mängu vooru lõpuni.

Pärast vooru kirjutan apellatsiooni. Minu arvates olime tihide arvus kokkuleppele jõudnud. Keegi polnud vaidlustanud 11 tihi võitmist. Seega reegel 65 ei tohiks meie positsiooni nõrgendada. Kaardid olid segatud juba enne vastase avaldust. Seega reegel 66 ei tohiks meie positisooni nõrgendada. Pealegi oli vastane see, kes nad järjekorda pani. Samuti olid vastase enda kaardid juba segatud. Kaartide segamine enne jaotuskarpi panekut on igati ootuspärane tegevus, reegel 7C: "Väljamängu lõppedes peab iga mängija peab oma esialgselt võetud 13 kaarti ära segama ja tagasi asetama [...] taskusse. Pärast seda võib selles lauas mõnda kätt jaotuskarbist välja võtta ainult siis, kui kohal on esindajad mõlemast paarist või siis kohtunik". See, et vastane võtab minu partneri kaardid ja need järjekorda paneb, ei ole normaalne tegevus. Revokile juhiti tähelepanu pärast jaotuse lõppu, kui tulemuses oli juba kokku lepitud, seega kaartide segamine ei tohiks asjasse puutuda. (Loomulikult võib väita, et tulemuses ei olnud kokku lepitud, ja et bridgemate's aktsepteerimine ei tähenda tulemusega nõustumist...)

Apellatsioonikomitee tegevus(etus) aga võtab mind sõnatuks. Apellatsiooni ei võeta arutusele, sest tegemist on protseduurilise rikkumisega ning seda ei saa apeleerida! Möh?? Mul pole aimugi, mida see "protseduuriline" peaks tähendama. Selgitatakse, et tegemist ei ole mängulise olukorraga, seega pole midagi arutada.

Reeglites on kirjas
90B: Rikkumised, mis väärivad menetluskaristust on näiteks: aeglane mäng, tulemustest rääkimine, kaartide ülelugemata jätmine jne.
91A: Kohtunikul on õigus määrata nende rikkumiste eest menetluskaristusi. Need otsused on lõplikud, neid ei saa edasi kaevata.

Seega saan aru, et apellatsioonizürii tõlgendas kaartide segamist protseduurilise rikkumisena, kuna vastane süüdistas meid revokis. Kohtuniku karistus (1 tihi vastasele) aga kvalifitseerus menetluskaristusena.

Minu arvates on meie kahjuks tõlgendatud kõik võimalikud ja võimatud nüansid. Me ei pruugi olla eksinud pool (variant 2: revokki ei toimunud). Me käitusime vähemalt sama reeglitepäraselt kui vastane.

Mis on selle situatsiooni õppetunnid:
* Ilmselt ei maksa asju liiga traagiliselt võtta. Tegemist on ju kõigest mänguga ning tegelikult on praegune absurdsus päris naljakas.
* Tunne oma vastast. Pärast kohtuniku otsuse teatavakstegemist teatas vastane, et ei kutsunud kohtunikku selleks, et siit jaotusest 10 impi teenida. Mis eesmärgil ta siis kohtuniku kutsus? Jäägu see motivatsiooniküsimus siinkohal lahtiseks...
* Usalda, aga kontrolli. Ehk ole tähelepanelik, kui mängid suurte kingadega meistri vastu. See staatus on eriline.
* Ebaolulisi ületihisid ei ole olemas.
* Tulemuses kokkuleppimine ja samal ajal oma kaartide segamine võib olla rutiinne tegevus. Võibolla tasub sisse harjutud rutiini muuta: enne kui tulemust pole bridgemate'is fikseeritud, kaarte üles ei korja. Vastasel korral riskid sellega, et vastane süüdistab sind pärast kaartide karpipanekut revokis.
* Kindlasti on veel õppetunde...