Pühapäev, 28. juuni 2015

Precisioni 2D


USA meistrivõistluste finaalis avati mõlemas lauas Ostist 3. käelt Precisioni 2D lubades 4415 miinus 1 kaart jaotust (avangujõuga). Mida teed Südi lehega?
♠85 ♥K862 ♦A842 ♣982
♠92 ♥JT ♦JT765 ♣T652 Laud ♠Q743 ♥A975 ♦3 ♣KQ73
♠AKJT6 ♥Q43 ♦KQ9 ♣AJ

Mõlemas toas olid sündmused põnevad. Gavin Wolpert passis ning kui Westu 3C temani jõudis, passis sellegi. Kaheta ja +200. Maailma parimad passivad sageli lehtedega, millega meie koduklubides ei passiks keegi isegi seiklusunenäos, kuid see Wolperti pass on üllatavamaid, mida olen kunagi näinud.

Teises toas kontreeriti ja lepinguks jäi 3NT Südist. Kuna lauda pada lõikama pääseb vaid korra, on vaid 8 tihi. Kevin Bathurst ei andnud aga alla ja jõudis järgmisesse seisu.
♠8 ♥8 ♦A8 ♣-
♠9 ♥- ♦JT7 ♣- Laud ♠Q74 ♥9 ♦- ♣-
♠KJT ♥- ♦9 ♣-

Kaitse oli saanud juba 4 tihi, nii et lepingu võitmiseks tuli kõik 4 viimast tihi koju tuua. Esialgu on tegijaid vaid 3, kuid ruutu Ässa alla pani Osti kallismastides sundi. 9 tihi, +600 ja 9 IMPi.

Neljapäev, 18. juuni 2015

Dworkin ja bridž

Eile sattusin lugema õigusfilosoof Ronald Dworkinit. Tal oli esitatud vana ja põnev küsimus: "kui seadusandluse järgimine viib (kohtuniku arvates) ebaõiglase lahendini, kas siis kohtunik peaks otsuse tegemisel ikkagi rangelt seadust järgima" (vähemalt selline oli tema püstitatud küsimuse idee nii nagu mina sellest aru sain). Nüüd paralleel bridžiga:

1D - X - XX = ärtu (kasutatakse ülekandeid)
Reeglid ütlevad: kontraid ja rekontraid mitte alertida (eeldan ekraanideta mängu nagu meil see suures enamuses toimub). Kas see viib õiglasele tulemusele? Vastane eeldab, et XX lubab tugevat lehte ja võib pakkuda hoopis teisiti, kui ta pakuks teades XX tegelikku tähendust. Jah loomulikult võib vastane küsida XX tähendust, aga kas ta peaks seda tegema ja kas ta reaalselt seda teeb? Kui vastane ei küsi, siis ta ei tea olulist infot, millele tal on õigus ja mida teab teine pool.

Olen sellest olukorrast palju rääkinud, aga vist mitte kunagi uperkuuti kirjutanud. Igatahes olen alati öelnud, et minu arust on olukord selline: 1) mitte alertimine võib mitte viia õiglasele tulemusele; 2) alertimine peaks viima õiglasemale tulemusele. (See ei tähenda loomulikult nagu ma arvaksin, et mitte alertimine on kuidagi taunitav.)

Otsusele alertida või mitte võib mõju avaldada mängijate kogemus. Kogenud püsipartnerlus, kes kunagi pole ise unustanud, et nad siin ülekandeid kasutavad, alertides üksteist üles ei ärata. Kui aga keegi on tuntud unustaja, siis temaga paaris mängides võib alertimine tuletada meelde muidu ununenud ülekandeid. Muidugi isegi sel juhul eetilised mängijad seda infot ära ei kasuta.

Isegi kui sa alerdid heas usus ja parimate soovidega, tuleb arvestada, et see ei ole kooskõlas bridžireeglitega. Siiski ütlevad reeglid, et lisaks seaduse sättele tuleb juhinduda ka selle mõttest. Kogu alertimise põhiidee on aga tagada, et vastased saaksid sama info nagu sina. Seega alerdid või mitte, täiuslikku lahendust ei tundu olema.

Neljapäev, 11. juuni 2015

Läbimõeldud otsus

Mulle tundub, et alljärgnevaga sarnastes olukordades kiputakse võtma seisukoht liiga pealiskaudselt. Kuigi põhiidee pärineb reaalsest jaotusest (millest mõne aja eest lugesin), olen ma siin seda probleemi selgemaks esiletoomiseks äratundmatuseni modifitseerinud.

Omad 4. käel:
♠Kxxxxx ♥Jx ♦Qx ♣Qxx


1NT - PASS pärast 30 sek mõttetööd - PASS - 2S.
2S on võitev otsus. Kutsutakse kohtunik. Kas kohtunik peaks tulemust muutma?

*Püüdsin konstrueerida sellise lehe, kus ülaltoodud järgnevuses oleks nii 2S kui Pass täiesti mõistlikud pakkumised. Kellele tundub, et tegemist on selge 2S (või Passiga), siis oletagem, et küsitluse tulemusel selgus, et lehte omanud mängija tasemega bridžarite hulgas said mõlemad (2S ja Pass) umbes 50% häältest. Või modifitseerige mõttes lehte nii, et mõlemad oleksid mõistlikud. Või võtkem lihtsalt eelduseks, et mõlemad pakkumised on mõistlikud.
**Kuna küsimus tuleb kohtuniku otsusest, siis ülemine lõik lihtsustab seda otsust - pole vaja enam otsustada kas Pass on loogiline alternatiiv, kuna võtame kohe eelduseks, et on.

Seega, oled kohtunik, kuidas otsustad?

Mulle tundub, et paljud lähenevad taolistele juhtumitele liiga pealiskaudselt mõeldes stiilis: "kuna pass on loogiline alternatiiv, siis tuleb leping pöörata tagasi 1NTsse." Pass on tõepoolest loogiline alternatiiv (me võtsime sellise eelduse), aga see ei too automaatselt kaasa tulemuse muutmise vajadust.

Võib olla ma eksin, aga tundub, et paljud kipuvad olema arvamusel, et kui partner pärast mõttepausi passib, siis ei tohi enam pakkuda, kui pass on mõistlik alternatiiv. See on loomulikult täiesti vale. Pakkuda võib üpris sarnaselt nagu sa pakuksid, kui partner olnuks tempos - tuleb ainult hoiduda valimast seda pakkumist, mis partneri mõttetöö tulemusena atraktiivsemaks muutub.

Kas antud jaos muutub 2S atraktiivsemaks partneri mõttepausi tõttu? Vaevalt! Partneril on tõenäoliselt piisavalt jaotust, et pakkumist kaaluda. Tema pikk mast ei ole pada - vastupidi, tal kipub olema pada lühidus. Kui partner passinuks tempos, võinuks talt oodata u 10p ühtlasepoolse jaotusega ehk seega mõningase toega. Kui üldse, siis partneri tempost väljumine muudab 2S väljavaated halvemaks.

Seega tuleks tulemus jõusse jätta. Tundub lihtne ja loogiline.

Loomulikult ei saa selle jaotuse põhjal teha väga üldiseid järeldusi. Sageli on selge, et partneri mõttepausi tõttu tuleb piiripealse lehega passida. Näiteks pärast vastase 3H avangut passib partner 30 sek mõttetöö järel. Nüüd ei tohi kindlasti piiripealse lehega sekkuda. Loo point on aga, et esineb olukordi, kus partneri mõttepaus ei vähenda üldse sinu õigust teha mõnda piiripealset pakkumist.

Muide, partneril on täielik õigus need 30 sek mõelda nii 1NT kui 3H peale. See on (peaks olema) iseenesestmõistetav, kuid pahatihti jääb mulje, et mitte kõik (isegi Eesti mõistes head mängijad) ei ole sellest aru saanud. Sul on täielik õigus kasutada nii palju aega kui vaja, keelatud on ainult pahatahtlik mõttepaus eesmärgiga vastast eksitada või keelatud infot edastada. Tõsi, ka põhjendatud mõttepaus võib anda partnerile keelatud infot, kuid see ei muuda seda vähimalgi määral ebaeetiliseks. (Küll aga peab partner olema valvas, et seda keelatud infot mitte ära kasutada. Mida vähem selliseid muresid partnerile tekitada,seda parem.).