Kuna mitmed postitajad siin usuvad Larry "God" Cohen'i Law Of Total Tricks pühakirja ning leiavad enamikest jaotusest peidetud sõnumeid (mida ma kahjuks ei näe), siis üritan vastukaaluks põhjendada, miks Law ei kehti.
Newbridgelaw lehel arutatakse, mis on Law kitsaskohad ning kuidas seda parandada. Minu "viga" seisneb selles, et lugesin seda juttu varem, kui Larry oma (mida ma veel lugenud ei ole -- seetõttu ma võibolla ei ole päris faktitäpne).
Aga kõigepealt natuke teisest teemast. On statistiliselt kindlaks tehtud, et inimeste keskmine kehamassiindeks (KMI) on 22. Nt minu oma on 67kg / (1.78m)^2 = 21.2 ehk enamvähem 22. Analüütik Harri tegi kindlaks, et ka tema enda ning lisaks veel Antsu, Peetri, Kalle, Aino ja Malle KMI on 21..23 ning seega kehtestas uue reegli:
Iga inimese KMI on 22
Umbes sama lükke tegi ka Larry. Tema teadis, et keskmiselt on kogutihide arv jaotuses võrdne parimate klappide summaga (viga on alla 0.1). Nüüd vaatas ta 10 (või 1000, vahet pole) jaotust ning nägi, et kõigis nendes on kogutihide arv võrdne parimate klappide summaga. Selle põhjal kehtestas reegli:
Igas jaotuses on kogutihide arv võrdne kummagi paari parimate klappide summaga.
Paraku Harri nägi, et tema reegel alati ei kehti, nt Lauri KMI ei ole üldsegi mitte 22. Seega on vaja reeglit natuke kohandada (inimesed on ikkagi erinevad). Nii ta kuulutas, et kui inimene on ülekaaluline, siis ta KMI ei ole 22. Samuti, kui inimene kannab prille, elab maal või on tippsportlane, siis on ta KMI 20. Kui ta aga töötab kontroris või tegeleb bridziga, siis on ta KMI 24.
Ka Larry nägi, et tema reegel ei kehti, kui jaotus sisaldab lühidusi. Või on tegemist "pure fit" klappidega, ning kogutihisid on 1 võrra rohkem, kui trumpe.
Minu jaoks on Law põhiviga see, et meetod, kuidas tema õigsust põhjendatakse, on põhimõtteliselt vale (üldistatakse üksikute näiete põhjal). Law ümberlükkamiseks selline meetod aga sobib (piisab ühest näitest, mis juba näitab, et Law ei kehti). Ning loomulikult on Law vastased leidnud hunniku jaotuseid, mis Law ümber lükkavad (nt seesama Maarja poolt pakutud jaotus, veelgi paremad näited, aga lingitud lehel). See, et Law pooldajad toovad näiteid jaotustest, kus Law kehtib, ei veena mind üldsegi mitte tema üldises õigsuses.
Loomulikult võime üldistada, et kui on rohkem trumpe, siis saame ka rohkem kogutihisid. Samamoodi saame üldistada, et mida pikem inimene, seda raskem. Ent paraku on trumpide ja tihide arv seotud üsna kaudselt.
Newbridgelaw lehel väidetakse veel, et Law kehtib 35-37% juhtudest, ning tema põhiviga on see, et ta varjab tegelikku tihide arvu põhjust. Nii hakatakse pakkumise ajal hindama trumpide koguarvu (ning selle abil siis tihide koguarvu). See on sama hea, kui hinnata inimese pikkust (ning selle abil arvutada tema kaal). Tegelikult saab kaalu muude parameetrite järgi palju paremini hinnata (tõsi need on keerulisemad, ent hoopis täpsemad).
teisipäev, 7. aprill 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ma just parajasti lõpetasin Cohen'i "piibli" lugemise. Kindlasti on tegemist kasuliku raamatuga ja sealt saab mitmeid häid juhtnööre lehehinnangu parandamiseks ja pakkumisseisudeks. Samas aga on mul pidevalt probleem sellega, et vaatan mõnda näidisjaotust seal, kus mõni "ekspert" on teinud pakkumises lolluse, ja seepeale järeldusi, et kui "ekspert" oleks teadnud LAW-d, siis poleks sellist asja juhtunud. Jaotust vaadates tekib enamasti tunne, et milleks seda LAW-d siin üldse vaja on - ka mitmete muude argumentide või "reeglitega" saab ära põhjendada, miks poleks tohtinud niiviisi toimida.
VastaKustutaMina paigutaksin LAW teiste teooriate sekka, mis lihtsustavad lehehinnangut, ja kasutaksin seda mõistlikult, arvestades ka muid aspekte. See, et Cohen toob välja hunniku näiteid, millal tuleb LAW alusel leitud tihide arvu natuke ümber arvutada, näitab minu arvates seda, et tegemist ongi lihtsalt ühe juhisega teiste hulgas. Need kohandamismeetodid ei kuulu ju tegelikult LAW koosseisu, vaid on talle täienduseks... Cohen ütleb oma raamatus muuhulgas, et Vernes olevat kunagi sadade jaotuste uurimisel leidnud, et LAW paneb keskmiselt mööda 4/10 tihiga jaotuse kohta. See tähendab minu arvates tõlkes, et umbes pooltes jaotustes LAW ei toimi! Kuidas siis sellest hoolimata saab seda võtta nagu kindlat reeglit, mis eksib vaid harva?
Ahjaa - et ise ka kindlust saada, tellime Lauriga endale tõenäoliselt Mike Lawrence'i ja Anders Wirgren'i raamatu "I Fought The Law Of Total Tricks". Siis saab teise poole argumente ka kuulda...
Nagu sa ka ise ütled, oleks kõige õigem enne teooria kritiseerimist sellega selle originaalallikast tutvuda.
VastaKustutaCoheni raamatus on toodud terve rida "adjustment factor"eid (st tegureid, mis võivad kogutihide arvu kas positiivses või negatiivses suunas muuta), mis kindlasti seda 35-37% statistikat kõvasti muudaks. Toon need siin ära:
1. Negative purity/ Positive purity
Negative: minor honors in opponents suits; poor interiors in your own suits. Positive: No minor honors in opponents suits; good interiors in your own suits.
2. Negative fits/ Positive fits
Misfits vs double/double fit
3. Negative shape/ Positive shape
Flat hands/ Extra length or voids.
Nagu näed, et kao lehehinnang Law kõrvalt kuhugi.
Lisaks on Coheni "To bid or not to bid" raamatus viimane peatükk, mis räägib sellest, et Law võib teatud jaotuste puhul eksida - st tihide arv sõltub mingite kaartide paigutsest, samuti et kuna laua taga tihtipeale ideaalset kaitset/ väljamängu pole võimalik leida, võib nt praktikas olla õige pigem veidi rohkem pakkuda, kui Law lubaks.
Nii et keegi pole väitnudki, et tegemist on paindumatu rusikareegliga. Olen aga täiesti veendunud, et tegemist on väga kasuliku suunisega, mis aitab teha võistlevas pakkumises paremaid otsuseid.
Law ei kehti alati. Larry "The Law of Total Tricks" Cohen (Fred Gitelmani tsiteerides) nõustub sellega ka. Ja Larry nõustub isegi sellega, et põhilised Law kriitikud, "I Fought the LAW" autorid Lawrence ja Wirgren, kelle ideedel Newbridgelaw Lawkriitika ilmselt seisneb, on selles mõttes õigel teel, et Law'd on võimalik täpsustada/täiendada.
VastaKustutaLaw eeliseks on lihtsus ja praktilisus. Larry väidab: Law on massidele, kõigile edukalt kasutatav; Lawrence-Wirgren võivad olla küll õigel teel natuke täpsema meetodi väljatöötamisel, aga see on enamiku jaoks kasutamiseks ebapraktiline.
Miks prillidega inimeste KMI keskmisest erineb? Kas neid kaalutakse koos prillidega?
VastaKustutaTihtipeale ongi võistlevas pakkumises suhteliselt lambikas, kas tasub edasi pakkuda või mitte. Ma usun küll, et on hea, kui selleks on mingi põhjendatud süsteem, nt Law. Millegi järgi peab ju lõpuks otsustama. Siis tunned ennast vähemalt laua taga kindlamalt ja ei põe peale jaotuse lõppu oma vale otsuse pärast ning saad järgmisele jaotusele keskenduda.
VastaKustutaMina ise Law-d ei tunne ega ei kasuta, aga kui Pihel annab mulle Coheni raamatu, siis tahaksin küll selle asjaga põhjalikumalt tutvuda.
Kindlasti tasub lisaks igasugu reeglitele arvesse võtta veel tsoonsust, vastaste mängukvaliteeti ning seda, kas edasipakkumine võiks vastastele üleliigset infot anda ja nad näiteks hoopis geimi ajada. Ma arvan, et Law-ga tuleks arvestama hakata alles siis, kui nimetatud asjad on põhjalikult läbi kaalutud.
Coheni üks soovitus on ka igal võimalusel takistada vastastel teisel korrusel mugavas kallilepingus peatuda - võimaluse korral tuleks püüda neid alati edasi ajada, isegi aeg-ajalt tala alla jäämise riskiga. Võistkondlikul peab muidugi ettevaatlikum olema.
Isiklikult olen ma nõus Law'd 100% järgima. Sest hoolimata sellest, et Law'l ei ole alati õigus, on ta täpsem kui minu lehehinnang. Pikas perspektiivis ma seega olen Law järgi talitades võitja.
VastaKustutaMe kõik pakume geimi, kui liinil on 25hcp. Alati ei ole see õige, kuid me teeme seda siiski, sest pikas perspektiivis on see võitev taktika.
Kelle judgement on täpsem kui Law, see peaks muidugi judgementi kasutama, mitte Law'd. Kes suudab Lawrence-Wirgreni lühikeste, kadujatega mastide jaotumise meetodit praktikas edukalt kasutada (mina ei oska, ma ei ole viitsind sellesse isegi süübida), siis seda parem. Maarja, kui selle raamatu muretsed ja meetodi selgeks saad, siis õpeta mulle ka.
Newbridgelaw lehel statistika väidab, et Law keskmine viga on 0.75 (ning 13% juhtudest on viga vähemalt 2).
VastaKustutaSeda, et raamatu lugemine lehehinnangut võiks parandada, ma täiesti usun.
Aga seda, et lehehinnangu aluseks tuleks võtta trumbi kogupikkus ning 3 täpsustavat tegurit, ma ei usu. Esiteks ei ole ju raamatus kuidagi põhjendatud, miks see töötama peaks (paarikümne näite vaatamine ei veena, eriti arvestades, et on olemas näited, mis ka koos teguritega suurelt eksivad).
Ohjah, ega ma teid teise usku niikuinii ei pööra. Teie mind samuti. Aga usuküsimused ongi teravad :)
Teadusmaailma põigates ühest meta-analüüsi ekspertide seisukohast: ükski individuaalne uuring ega selle tulemus ei saa anda lahendust kogu uurimisprobleemile, iga uuringu tulemus on aga vajalik kui element uuringute meres, mille põhjal koostada meta-analüüsi, mis omakorda on ainus võimalus probleemile kindla vastuse saamiseks.
VastaKustutaLaw of Total Tricks ei saa niisamuti anda õiget vastust pakkumisprobleemile, on aga vajalik lüli argumentide ketis (koos tsoonsuse, traditsioonilise lehehinnangu, nn purity, konkreetsete vastaste, "kõhutunde" jms), mille põhjal pakkumis/passimis/kontreerimis otsus vastu võetakse.
Indrek: loomulikult on Law lihtne. Tema pimesi uskumine ongi üks halvemaid asju, ütleb newbridgelaw, sest "inimesed unustavad vana lehehindamise kunsti ära".
VastaKustutaJa selle asemel, et hinnata mitu trumpi on liinidel, tuleks ju ikka hinnata mitu tihi on liinidel.
Tegelikult mis saab olla minul selle vastu, kui te Lawd kasutate. Aga nagu nähtub mõnedest eelmistest postitustest, tuleks 5♥ pakkumata jätta puhtalt sellepärast, et Law nii ütleb. See on minu jaoks väga halb põhjendus, pigem ootaksin ikkagi "tõelist" lehehinnangut/analüüsi.
Paraku eelmise jaotuse kommentaariumis mitte keegi 5H pakkujatest ""tõelist" lehehinnangut/analüüsi" ei esitanud, tundub, et kõik pakkusid oma kõhutunde järgi. Tsiteerin:
VastaKustutaIndrek: "Ma pakuksin ka /…/ Südist 5H."
Hendrik: "5♥ puhul ma ka nõustun. Usun, et oleksin ise samamoodi pakkunud."
Maarja: "Aga mulle tundus, et 5H võiks välja tulla."
Lauri: "Minu isikliku arvamuse kohaselt on nii 4♥ kui 5♥ täiesti normaalsed pakkumised."
Lauri küll hiljem täpsustas oma seisukohta, märkides, et "Ma endiselt arvan, et antud info valguses on õige pakkuda - partneri pass 4♠ peale lubab paremat lehte kui tal on: ja kui tal on parem leht (mis antud kontekstis vaadates omi kaarte oleks siis tõenäoliselt ♥K kliberi asemel), on 4♠ endiselt +300 ja 5♥ +650."
Aga eeltoodud tsitaadid illustreerivad selgelt mängijate mõttekäiku laua taga. Tavaliselt mingit sügavmõttelist analüüsi ei teostata. Kas oma otsuse law-ga põhjendamine pole sellest variandist siiski toekam?
Hendrik mainis veel:
VastaKustuta"Samas tasub mainimist, et E passis 4♥ peale. See võib vihjata, et ta väga ärtu peale tõkestada ei taha, sest standardi järgi tuleb ju 4♥ peale 4♠ ütelda (eriti sellises tsoonsuses)."
Ehk Easti pass võiks äkki vihjata, et ei tasu edasi pressida, sest juba 4♥ võiks (Easti arvates) taha minna.
Ent tihisid on ju 17 või 19, sõltuvalt sellest kas EW kaardid ära vahetada või mitte. Aga mõlemal juhul ütleks ju Law, et ei tasu edasi pakkuda, ehkki teisel juhul selgelt tasuks.
Minu arust on Law'l üks suur viga - Law ei lase mängutasemete erinevusel esile kerkida. Patserid, kes aastakümnete eest võistlevas pakkumises alati ekspertide käest selgelt "lüpsta" said, on ühtäkki ekspertidele kannule astumas. Nad küll endiselt ei jaga mängust pooltki mis eksperdid, aga nad teevad lambist õigeid otsuseid. Ja eksperdid kannatavad. Sest ekspert suudaks ka judgementi põhjal üldjuhul võitva otsuse teha, aga tema kõrgem pakkumistase on ära nullitud.
VastaKustutaKes meist ei rõõmustaks 8se klapiga 2 kallist mängima jäädes, kui laua avanedes selgub et vastastel on 9ne klapp odavas. Ka bocchi-duboinilik kaitse ei päästa vastaseid. Kes meist ei kisuks juukseid peast omades tsoonis head lehte 5se ärtuga kui vastased pakuvad ette 1S-3S. Ka Bob Hammani lehehinnang ei pruugi siin päästa (eeldades, et Hammanil pole paja pidurit ja 3NT pole seega option :P). Tänu Law'le suudavad patseridki teha eksperdi elu ebamugavaks, panna ta mõistatama, ja ükski ekspert ei ole eksimatu kui ta peab mõistatama.
oh ole mureta - patserid saavad ekspertidelt ikka lüpsta ja jäävadki saama, on neil siis Law abiks või ei ole
VastaKustutaPihlale vastuseks võib-olla niipalju, et oma algses postituses ma siiski esitasin oma 5H pakkumise otsusele ka mõned põhjendused: "Näha on, et Westil padu jätkub. Ilmselt Nordil neid väga palju ei ole, seega võiks arvestada vastase 9 või 10 kaardiga pajas. Partner pakkus vabatahtlikult neljandal korrusel kallis odava vastu 4H, kehv leht tal olla ei tohiks (mh eeldasin korralikku ärtu kvaliteeti ja umbes kuuest masti). Selge see, et mingite kaartidega minult ta arvestab, aga vaevalt et 12 punktiga, kolmese toega ärtus ja paja singliga. Kui panna partnerile ärtu AKQ ja ruutu A, võib slämmgi seista..." Hindasin muuhulgas ka trumpide võimalikku arvu, samuti lühidust, jõudu jne. Minu arvates on oluline silmas pidada seda, et ei ole LAW ja selle adjustmendid, vaid on 1. juhis, 2. juhis, LAW, 4. juhis jne (järjestus pole oluline). Ehk siis kaalud nii LAW'd, pildipunkte, jaotust, vahepealseid nuppe, jõudu ja pikkust vastase mastis jne. Ja vahel saad (ilmselt mida rohkem kogemusi lisandub, seda kergemini) lihtsalt lehele otsa vaadates aru, mis ta väärt on (nagu Lauri armastab öelda). :)
VastaKustutaMaarja - trumpide arvu hindamisel jäid sa kuidagi poolele teele... said vastasele 9 või 10 ja enda poolele 9 (aga võib ka olla 8, sest kõik nõustusid, et 5 ärtuga oli 4H normaalne pakkumine) - seega kokku 18 või 19 (või 17) trumpi. Ei pööranud aga tähelepanu küsimusele, et kui vastasel on 10 trumpi, miks nad siis 4 pada pole pakkunud. Ja ei kasutanud arutelu teist poolt - et kui on kokku nt 18 trumpi, mitu tihi sellest ühele või teisele poolele võiks järelduda.
VastaKustutaSeega minu meelest sa tegelikult oma hinnangus lawd ei kasutanud, kasutasid muid argumente. Aga eks see olegi lõppkokkuvõttes igaühe enda maitse ja veendumuste küsimus, mis meetodeid kasutades võistleva pakkumise otsuseid teha :)
Ja vabandan ka, Maarja, et ma enne kirjutasin, nagu sa ei oleks oma mõttekäiku põhjendanud. Vaatasin ainult kommentaare,aga unustasin põhipostitust vaadata.
VastaKustutaPöörasin küll teisele poolele ka tähelepanu, ma ei pannud lihtsalt siia kõike kirja (mõtlesin, et lugejad enamasti nagunii teavad, kuidas see arvutamine Coheni järgi on). Sinu rõõmuks võin isegi öelda, et mõtlesin LAW'le esimese asjana - kõige viimatisemalt õpitud meetod ju. Antud juhul ei tundunud LAW tulemus mulle veenev - tundus, et on muid argumente, mis räägivad siiski pakkumise kasuks (head kõrvalmastid, lühidus padas, jõud kontsentreeritud oma mastidesse).
VastaKustutaPanin mõttes partnerile siiski kuuese hea masti (ÄK või ÄES vmt), antud juhul 4H pakkumine sellisega oli lihtsalt kehvadest valikutest parim ja kindlasti ei ole see tüüpleht, mida sellest pakkumisest oodata...
Tunnistan, et see, miks vastased kohe 4S ei pakkunud, oleks pidanud mõtlema panema ja võib-olla viima teistpidisele otsusele.
tsoonsus jäi mainimata viimases postituses veel :)
VastaKustutaHakkasin mõtlema, et miks Law-usulised ei ürita 40% ümber lükata mingi parema arvuga. Nende argument on, et puhas Law töötab küll 40% juhtudest, aga koos täpsustustega on Law parem. Mulle jäi esmapilgul mulje, et see võiks Law täpsust suurendada nii 70-80%-ni.
VastaKustutaNüüd sain aga aru, et üle 50% (60% ilma eeldus 2-ta) ei õnnestu Law täpsust mitte kuidagi saada (ühel eeldusel, mis minu jaoks tundub mõistlik, aga mis kindlasti lihtsustab minu arutelu).
Põhieeldus: Iga jagu adjustitakse võrdse tõenäosusega, sõltumata sellest kas "puhas Law" tema hindamisega ei eksi või eksib 1 või 2 või... tihi võrra.
Eeldus 2: Kokku adjustitakse kuni 50% jagudest.
Eeldus 3: Kui vigast jagu adjustitakse, siis ta läheb õigeks (teistpidi kehtib niikuinii).
Tõestus ise on umbes selline: Kui me adjustime 50% kõigist jaotustest, siis on meil 4 tüüpi jagusid:
1. Enne õige, pärast õige: 20%
2. Enne õige, pärast vale: 20%
3. Enne vale, pärast adjustimata ja vale: 30%
4. Enne vale, pärast adjustitud ja õige: 30%
5. Enne vale, pärast adjustitud ja vale: 0%
Ehk kokku on pärast ikkagi vaid 50% õigeid jagusid.
Üks asi on mul veel mainimata.
VastaKustutaMida ma mõtlesin ""tõelist" lehehinnangut/analüüsi" ongi ilmselt see, mis suur osa kommenteerijaid esitas. Ent mulle punase rätikuna mõjus Pihla kokkuvõte, mis minu silmis seadis eelneva arutelu ja hinnangud kõverpeeglisse:
"Siinne kommentaarium näitab, miks Coheni Law kasulik on - kõigi sisetunne ütleb, et võiks edasi pakkuda. Law aga ütleb, et ei maksa. Ja tegelikult ongi õige mitte pakkuda :)"
Minu arvates Coheni Law ei näita tõelist põhjust, miks edasi mitte pakkuda (kuivõrd Law ise ei ole põhjendatud). See, et Law selle jaotuse puhul täpne on, on minu jaoks puhas juhus.
kui Law toimiks, siis mina oleks 155 cm pikk.
VastaKustuta