esmaspäev, 22. november 2010

10 sek reegel

Kui vastane teeb hüppega pakkumise, tuleb enne oma pakkumise sooritamist teha ligikaudu 10 sekundiline paus. Reegli idee on selles, et kui passid kiiresti, siis saab partner järeldada, et sul tõepoolest ei ole eriti midagi; kui passid pärast mõttepausi, saab järeldada, et su pass on piiripealne (kaalusid kas pakkuda või passida). Kui pakud kiiresti, on sul selge ülepakkumine; kui pakud mõttepausi järel, siis piiripealne ülepakkumine. Kui alati oodata 10 sekundit (isegi kui sul on 0p ja automaatne pass), siis partneril sellist keelatud infot kasutada ei ole.
Nädalavahetusel GP finaalis kutsuti mulle-Pihlale kohtunik, kuna ma olin vastase hüppega pakkumise järel teinud reeglitega kohustatud 10 sekundilise pausi! Vastased väitsid, et Pihla kontra oli ajendatud keelatud infost. Järgnevuseks oli 2C (Pihlalt) – 4H (vastaselt) – pass (minult peale mõttepausi, mis minu hinnangul kindlasti alla 10sek) – pass – dbl (Pihlalt). Pihla leht oli Axx A EJxxxxx Kx. Ma ka oleks Pihla lehega kontraga balansseerinud, aga see on vast juba stiili või taseme (vastased, kelle väitel „see küll kontra leht ei ole“, olid meist märksa tugevama klassiga) küsimus. Huvitavaks tegi olukorra veel 1) kuna mäng oli ekraanidega, siis ei saanud partner kindlalt järeldada, kes teisel pool ekraani mõtles (võinuks olla ka, et 4H pakkumine oli aeglane ja minu pass välkkiire); 2) mõttepaus oli piisavalt lühike selleks, et Pihel seda üldse ei märganudki; 3) kui ma vastasele väitsin, et mõttepaus on kohustuslik, vastas ta, et: "Mis 10 sekundit?". Kusjuures kohtuniku kutsus Eesti koondislane, kes peaks ju reeglitega kursis olema.
Mõni aeg tagasi olin ma täpselt vastupidises olukorras. Avasin 3H – umbes 10 sekundiline pass – pass Pihlalt – 3S. Huvitaval kombel leidsin täna just artikli, kus kirjeldatakse järgmist olukorda. 3H – 75 sekundiline pass – pass - ? ja öeldakse: „kui sul on 11p ja kehvapoolne 5ne pada, siis ei tohiks 3S pakkuda“. Antud juhul oli 3S pakkujal 9p ja keskpärane 4ne pada! Kuna ma lugesin nõutud 10 sekundilise mõttepausi teinud mängija kehakeelest välja, et ta tõepoolest tegeles aktiivse mõttetööga mitte lihtsalt ei oodanud selle aja möödumist, ärritas suurmeistri 3S mind tugevasti. See kehakeel võis muidugi olla minu enda kujutlusvõime produkt, nii et mul ei ole mingit objektiivset põhjendust RHO-le sellist veidrat pakkumist pahaks panna.
10 sekundi reegel on imehea vahend partneri mõttepausi pikkusest tuleneva keelatud info ärakasutamise piiramiseks. Kuid kui need 10 sek mõelda „piineldes“ või kui mõelda need 10 sek ikkagi ainult head lehte omades (viletsaga reeglitevastane kiire pass), siis tekib olukord, kus partneri mõttepausist järelduse tegemine muutub reeglitega seaduslikuks. Kui viletsa lehega kiiresti passida, võidakse selle eest küll märkus teha, kuid mingit karistust vms sellele ei järgne. Hea lehega pausi pidades ja siis passides, annab sellisel juhul partnerile info edasi ja on reeglitega lubatud.
Lahendusena tuleb mulle pähe 3 võimalust:
1. Kiire passi karistamine. See ei ole ilmselt hea mõte, kuna osad mängijad ei pruugi üldse 10 sek reeglit teada. Need, kes teavad, võivad ka autopiloodi pealt kiire passi lauale panna (Ma hiljuti Tartu klubis olin juba käe pakkumiskarbis passini sirutanud, kui meenus, et peab pausi tegema. Tõmbasin käe tagasi ja ootasin natuke ja passisin (muide partner võitles ikkagi edasi)). Ja kiiresti passija partner on ju üldiselt aus ega kuritarvita keelatud infot.
2. Kiirete passide kirja panemine. Kui mõnel paaril juhtub neid palju olema, siis on ka reeglitepärase 10 sek passi korral nende puhul UI (keelatud info) olemas. Praktikas tundub sellise logiraamatu pidamine utoopiline.
3. Iga turniiri alguses teeb kohtunik kiirülevaate olulisematest reeglitest. See võtab vaid mõned minutid ja on näiteks males tavapärane. Aitab kaasa mitte ainult 10 sekundi reegli, vaid ka paljude muude reeglite ja ka distsiplinaarkoodeksi järgimisele. Mõneti isegi üllatav, et siiani seda ideed pole rakendatud.

10 kommentaari:

  1. Väga hea, et Indrek selle teema ülesse võttis, mind on ka see teema huvitanud, sest "Stop"-kaardi kasutakse harva ja veel harvemini vaevuvad vastased seda ka tähele panema.

    Kas seda "Stop"-kaarti kasutatakse suvalise partneri hüppega (v.a avang) pakkumise puhul sõltumata sellest, kas tegemist oli ülepakkumisega või vastusega partneri avangule?

    Kui vastased ei kasuta "Stop"-kaarti, kas siis ei ole põhjust ka kohustuslikku pausi teha enne oma pakkumist?

    VastaKustuta
  2. Ühelt poolt mind häirivad need stoppajad, kes on üldiselt kipuvad profiili poolest olema sellised "vanemad" mängumehed/naised. Teisalt ma saan aru selle järgnevuse ohtudest - seda suuresti kindlasti tänu blogidele. Seetõttu ma olen hakanud end treenima selliste stoppide puhul pausi pidama, kuigi ega alati ei õnnestu. Samuti olen yritanud pausi hakata pidama ka peale ilma stoppita tehtud hüppeid, ega seegi eriti hästi ei õnnestu.

    Mitteõnnestumisex tuleb ilmselt lugeda ka seda kui kaartide vaatlemise asemel vaatad piinliku hoolega lakke, aknast välja või kusagile kolmandasse kohta;)

    Enda kohta olen sunnitud tunnistama et ei ole kordagi seda sõna ega pakkumiskaarti bridgemängu ajal kasutanud...

    VastaKustuta
  3. Meil oli Viljandis keska aeg selline süsteem, et stopiga avapakkumine tähendas tugevamat lehte või oli see vastupidi. Ei teadnud toona, et see keelatud on.

    Indreku ideedest pooldaks esimest - kiire passi korral esimene kord hoiatus ja teine kord karistus.

    Kolmanda idee puhul lõppeb see lihtsalt sellega, et suitsumehed kimavad enne turna algust ühe koni kauem ja Vamps võibolla esimene kord hambad ristis loeks miskit ette, aga see on ka kõik. Iseasi kui kohtunik oleks Teno, talle juba meeldiks seal etelda.

    Neljanda ideena pakuks välja, et pass võiks olla lühem, 5 seki.

    Viienda ideena pakuks välja, et pausi tuleb/tohib teha ainult siis, kui on STOP öeldud. Muul juhul "mõtled" omal riisikol, kuid ka vastane ei saa apelleerida liiga lühikesele passile vms.

    VastaKustuta
  4. Arxsile vastuseks:
    Minu arust peaks stoppima nii hüppega avangu puhul, ülepakkumisel kui vastamisel. 10 sekundi pausi pidamisel ei ole mõtet olukordades, kus mingi pakkumine (pass vast peaaegu alati) on ilmne. Nt pass - 1NT - pass - 3NT - pass. Selle viimase passi puhul on ilmne, et pole mingit vajadust 10 sek molutada.
    Kui vastane stop-kaarti ei kasuta, on 10 sek mõttepaus ikkagi (vähemalt) tugevalt soovituslik.

    VastaKustuta
  5. See on huvitav teemaalgatus. Indreku kirjeldatud olukord on muidugi lihtsalt nii jabur, kui olla saab. Ekraaniga mängu korral kutsutakse 10-sekundilise mõttepausi pärast kohtunik? Ehk siis - ekraaniga mängu korral kutsutakse 10-sekundilise mõttepausi pärast kohtunik??

    Aga kiire passi karistamine / taunimine mulle kindlasti meeldiks. Ehk üldisemalt, ma soosiks ühtlast stiili/tempot kõigi pakkumiste tegemisel ning vältida lätsutamist/tempotamist vastavalt olukorrale.

    VastaKustuta
  6. Tõesti päris huvitav teemaalgatus. Ma ei ole ilmselt bridžireegleid piisavalt hoolikalt õppinud, olen alati arvanud, et 10s paus on kohustuslik ainult siis, kui vastane kasutab stop-kaarti (või selle puudumisel ütleb "stop"). Nii et ilmselt oleks mul siis juba ammu trahv käes ja Indreku kirjeldatud mõttepausi järel kahtlustan, et oleksin samuti kohtuniku kutsunud - ilma ekraanideta mängu puhul loomulikult. Ekraanidega mängu puhul tundub see käitumine ikka väga veidrana - aga kas tõesti stop-kaarti kasutatakse isegi ekraanide puhul? See tuleb mulle üllatusena.
    Mina võtaksin asja pigem nii, et isik, kes ei kasuta stop-kaarti, võtab endale ise selle riisiko, et vastane võib pausidega või nende puudumisega mingit infot anda. Samas aga on UI kasutamine keelatud nii-ehk-naa, hoolimata olukorrast. Ka ilma hüppeta pakkumise peale on ju variant kiirelt passida või enne natuke mõelda - kuigi kui aega on, püüan mina tavaliselt juba enne oma pakkumiskorda välja mõelda ka hüpoteetilise pakkumise juhuks, kui vastane pakub (kasvõi näiteks, et mis korrusele olen valmis pakkuma).

    Aa, ja veel - igati normaalne on kasutada stop-kaarti ja sel juhul nõuda pausi erinevate tõkete puhul. Mis aga on täiesti müstiline, on see, et needsamad "vanemad" mängumehed kasutavad teevad "stop" ka enne nt 3NT täispakkumist, mis on üldjuhul täiesti absurdne...

    VastaKustuta
  7. Mul ei ole reegleid käepärast, aga ma arvan nii:

    A) Hüppega pakkumise järel ei ole paus kohustuslik, kui ei kasutata STOP kaarti. See võib olla küll viisakas, aga ma arvan, et reeglites on kirjas ainult, et "pakkumised tuleb teha ühtlases tempos" vms. Reeglites on kirjas, et kohalik "keha" võib nõuda nt. pausi tegemist enne lauast esimese kaardi mängimist avakäigul, aga stopi kohta ma sellist asja ei mäleta. Kellel seadusteraamat käepärast, vaadaku ise järgi.

    B) Kui sa kasutad STOP-kaarti, siis sa pead kasutama seda igal pool. Vähemalt teoreetiliselt ja ka juhul kui sa pakud täiesti ühepoolselt ja tugevalt ja vastane ei kavatsegi sekkuda nt. 1C - 1NT - 3NT. Ma olen ise mõelnud ka STOP kaarti kasutama hakata, aga seni on asi laiskuse taha jäänud.

    C) Ekraaniga mängus on vähemalt tiitlivõistlustel reegel, et aeglase passi puhul tuleb kutsuda kohtunik kohe ja TEISELT POOLT ekraani. Ma ei tea, et Eestis mingeid konkreetseid reglemente oleks selle kohta.

    D) 10 sekki ei ole teoreetiliselt mõttepaus isegi ekraanita mängus. Ekraanidega mängus seda vähem.

    VastaKustuta
  8. 10 sekundit on ekraanidega mängus heal juhul piisav, et saaks vastaselt pakkumise tähendust küsida. Mul pole õrna aimugi, kuidas on selgituste andmisega lood tiitlivõistlustel. Eestis on igatahes normiks suuline seletamine, mõned küll üritavad seda vaikselt teha, aga mitte kõik.

    VastaKustuta
  9. Kas keegi oskab öelda kust see 10 sekundi reegel üldse tuleb? Ma olen kah seda kogu aeg teadnud aga reeglites ma küll selle kohta midagi ei mäleta.

    Vaatasin nüüd 2007 reegliraamatust järgi - ei leidnud seal ühtegi kohta, kus mainitaks stopp kaarti! Ka 10 sekundi kohta pole midagi. Või jäi mul midagi kahe silma vahele?

    Ainus selle olukorra kohta käiv punkt on:
    Reegel 73 A. 2.: Üksikpakkumise ja kaardi tihisse mängimisega ei tohiks kaasneda lubamatu rõhutamine, käitumisviis või häälevarjund ega lubamatu kõhklemine või kiirustamine. Kuid pädev institutsioon võib nõuda kohustuslikku pausi pakkumise esimese ringi ajal või pärast hüppega pakkumisi või esimese tihi ajal.

    Kas Eestis mõni pädev institutsioon on seda nõudnud?

    Kuidas rahvast teavitada? Mitmetel turniiridel, nagu GPdel, on olnud ukse/seina peal süsteemipiirangute ja alertimise reeglite leht. Kui on mingid reeglid, mis vajavad täpsustamist/rahva informeerimist, siis võiks sinna lehele nende kohta lühikese nupukese lisada. Lihtne ja tõhus.

    VastaKustuta
  10. Hea küsimus, Andre. See 10-sekundi reegel on enamvähem esimene asi, mis pakkumiskarpide-stoppkaardi kasutamisega selgeks õpetatakse. Nii et vähemalt minu jaoks on see küll terve mõistuse juurde. See, et teda reglementeeritud ei ole, on minu jaoks küll üllatus.

    Reeglites on veel mitu kohta, kus on pädevat institutsiooni mainitud: ingliskeelsetes versioonis reeglites: 80, 93, 76, 40, 73, 18, 78, 20, 21, 86, 12, 61, 70, 16.

    Reegli 80 järgi on ainus Eestis olev pädev institutsioon ETBL. Aga tõsi on, et pädeva institutsiooni pädevuses olevad otsused ei ole piisavalt hästi teadvustatud. On olemas reeglistik GP-sarja turniiride jaoks ning võistkondlike meistrivõistluste jaoks.

    Selle asemel võiks olla hoopis universaalsed reeglid ekraanidega ja ekraanideta mängu jaoks. Pluss võibolla eraldi reeglid, juhuks kui on mängiv kohtunik. Pluss võibolla eraldi reeglid, kui on tegemist individuaalturniiriga. (Kokku siis 8 erinevat komplekti, millest mõni ei oma praktilist väärtust: mängiv kohtunik ning ekraanidega mäng näib mulle ebareaalne). Neid reegleid iga kord seinale riputada pole vaja. Piisaks ka, kui nad 1 kord rahvale selgeks teha.

    VastaKustuta