Eelmises (meie jaoks viimases) Luksemburgi klubis tuli meil ette selline pakkumisjärgnevus:
(1♠) – pass – (pass) – Dbl
(2♠) – 3♣ – (pass) – 4♣
(pass)
3♣ oli konstruktiivne pakkumine – kuna 2NT oleks Lebensohl, siis 3♣ võiks lubada ca 8-11 punkti. 4♣ asemel 3♠ küsiks, nagu ikka, pidajat, 3♦ näitaks, et väljavõtt on tehtud ruutu-ärtu mastidega, ja 3♥ 5+ masti 1♣ avangu lehega.
Küsimus tekkis peamiselt sellest, mida võiks tähendada 4♣. Lauri (kontreerija) arvas, et 4♣ võiks olla kutse viide (ühtegi muud kutsuvat pakkumist ei ole hästi võimalik teha). Mina jällegi mõtlesin, et see on slämmihuviga – miks partner muidu 3NT-st üle läheb; pealegi on tal minu punktivahemik suhteliselt hästi teada, st võiks lihtsalt ca 15 punktiga geimi täis panna või pidurit küsida ja kontra miinimumiga passida.
Minu leht oli selline:
♠ ÄTx
♥ Sxx
♦ xx
♣ KET8x
Ja partneril:
♠ xx
♥ KExx
♦ ÄKxx
♣ ÄS9
Lauri ei tahtnud geimi kohe täis panna sellepärast, et kartis, et tihisid ei tule kokku, ja 3♠ ei teinud sellepärast, et arvas, et mul kahte pidajat pigem ei ole.
Tõlgendades partneri 4♣ slämmihuvilisena, leidsin, et palju paremat lehte mul sellise pakkumise järgi olla ei saakski (muidu oleksin juba 1♠ peale 2♣ öelnud või pärast partneri kontrat mõne tugevama pakkumise teinud), ja ütlesin 4♠ (cuebid). Lauri leidis aga selle peale, et küllap mul on ♠ singel, ♥ äss ja ♣ KE (♥ cue vahelejätmise põhjenduseks, et paja kontroll on kõige olulisem info), ja küsis ässa. Vastuseks sai kaks võtmekaarti ja trumpemanda, nii et pakkus 6♣. Kuna vastane alustas (loomulikult) paja käiguga, ei õnnestunud kahte kadujat vältida.
Niisiis, kuidas oleksite teie tõlgendanud 4♣? Kas oleksite jagu pakkunud kuidagi teisiti?