Kirjutan patserdustele vahelduseks natuke Iirimaast. Käisin poolteist päeva Põhja-Iirimaal matkamas. Ühendkuningriikidesse sisenemisest mingit märki ei olnud, kuid kiirusepiirangud olid ühel hetkel km/h asemel mph ja poes ei saanud enam eurodega maksta. Samuti ei olnud pooltel autodel Iiri lippe (kuigi nüüd on Dublinis ka lippudega autosid vähemaks jäänud).
Iiri saare põhjarannik on kirjeldamatult ilus ja kuigi esimene matkapäev oli ilm külm, sajune ja tuuline, siis teisel päeval paistis uskumatul kombel päev otsa päike. Esimesel päeval vaatasin kuulsat looduslikku vaatamisväärsust Giant's causeway. See on basaltsammastest koosnev neemejupp, mis on tekkinud kuidagi laava jahtumisel termodünaamika tõttu. Iirlased ise arvavad, et hiiglane tahtis Šotimaale minna ja hakkas endale tammi ehitama, aga jaks sai otsa ja kohale päris ei jõudnud.
Järgmisel päeval avastasime rannikut edasi. Minu jaoks seostusid paljud kohad leotud fantaasiaraamatutega. Ühes kohas oli täpselt selline kaljudevaheline kitsas liivarand, kus vahustest lainetest väljuvad Maggie Stiefvateri metsikud merehobused ja omavahel võidu jooksevad. Kõrged kriidikaljud ja nende peal rohtu söövad lugematud lambad koos siin-seal hüppavate jänestega tuletasid meelde Terry Pratchetti Tiffany Achingu kodukohta.
Proovisime lammastega ka jutule saada. Siimul tuli määgimine küll palju paremini välja kui mul, kuid lammas vaatas meid ikka üleoleva pilguga, mis ütles "Ma olen teist intellektuaalselt üle."
Ühes kohas sai meres oleva kalju peale minna üle kitsa rippsilla. Sellest oli tehtud turistiatraktsioon, kohal olid ka jaapanlased ja silla ületamise eest võeti kuus naela.
Täna on jälle udune ja vihmane, nii et mul on väga hea meel, et just see ilus päev õnnestus sättida matkamiseks. Nüüd on tunne, nagu oleks ikka Iirimaad ka näinud. Ja tasus vaatamist küll.
Järgmisel päeval avastasime rannikut edasi. Minu jaoks seostusid paljud kohad leotud fantaasiaraamatutega. Ühes kohas oli täpselt selline kaljudevaheline kitsas liivarand, kus vahustest lainetest väljuvad Maggie Stiefvateri metsikud merehobused ja omavahel võidu jooksevad. Kõrged kriidikaljud ja nende peal rohtu söövad lugematud lambad koos siin-seal hüppavate jänestega tuletasid meelde Terry Pratchetti Tiffany Achingu kodukohta.
Proovisime lammastega ka jutule saada. Siimul tuli määgimine küll palju paremini välja kui mul, kuid lammas vaatas meid ikka üleoleva pilguga, mis ütles "Ma olen teist intellektuaalselt üle."
Ühes kohas sai meres oleva kalju peale minna üle kitsa rippsilla. Sellest oli tehtud turistiatraktsioon, kohal olid ka jaapanlased ja silla ületamise eest võeti kuus naela.
Täna on jälle udune ja vihmane, nii et mul on väga hea meel, et just see ilus päev õnnestus sättida matkamiseks. Nüüd on tunne, nagu oleks ikka Iirimaad ka näinud. Ja tasus vaatamist küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar