esmaspäev, 5. oktoober 2009

Bergeni tõsted

Eessõna
Mõtlesin, et selleks, et blogi lugejad blogist senisest veel rohkem kasu saaksid, võiks siia hakata kirjutama kasulikest konventsioonidest ja miks ka mitte väljamängu- ja kaitsevõtetest, mida keegi on näinud-kuulnud-lugenud ja millest teistelegi võiks abi olla. Teen ise algust, Bergeni tõstetega, aga üldiselt arvan, et teretulnud on ka kõik pealtnäha tühised ühe-kahe-kolme lausega esitatavad näpunäited a’la „kontra vastaste splinterile palub avakäiku pakkumata mastidest kõrgemasse“ vms. Hendrik on näiteks Asptro spets, Tuul turbo spets, Andres fantunese, Pihel xyz-i, Erika „Erika 2NT“, Maarja poolakate 2M spets jne – lihtsalt mõned ideed. Jään ootama järgijaid.

♥♠♦♣ Bergeni tõsted

Marty Bergen on võib-olla viimase paarikümne aasta olulisim pakkumisteoreetik ja 80ndatel oli ta ka kahtlemata maailmatasemel mängija. Tippbridžist loobudes keskendus Bergen bridži õpetamisele ja bridžiraamatute kirjutamisele. Üheks Bergeni tuntuimaks leiutiseks on Bergeni tõsted. Bergen oli arvamusel, et partnerit peab saama toetada rohkematel viisidel kui standardmeetodid seda võimaldavad. Ta pööras erilist tähelepanu 3- ja 4-kaardilise toetuse eristamisele. Ta ohverdas 3 OM pakkumised partneri 1 KM avangu peale toetuse näitamiseks ja asendas 3M kutsuva (või GF) tähenduse tõkestavaga.
Lühidalt süsteem selline: 1♥/♠ -
3♣ = lihttõste 4nda toega
3♦ = kutsuv leht 4nda toega
3♥/♠ = tõkestav
Ülejäänud toega lehed kirjeldas Bergen nii:
2♥/♠ = lihttõste täpselt 3nda toega
2NT = Jacoby = GF 4nda toega, üldjuhul lühiduseta (partner pakub lühidust selle peale 3. korrusel või näitab 55 maste 4. korrusel; kui lühidust pole, siis 3M/4M/3NT vastavalt lehe tugevusele (4M kõige nõrgem muidugi))
Kutsuvate 3nda toega lehtedega alustas Bergen 1NTga (F1) ja hüppas siis 3M ja GF 3nda toega lehtedega alustas 2/1 (GF) ja näitas siis tuge. Kes sundivat 1NTd (ja 2/1 GF) mängida ei taha, peab ilmselt alustama mõlemal juhul nt 2Odavaga ja hiljem jõu ja jaotuse ära näitama. Või ohverdama 3M tõkestava pakkumise vms.

Bergeni tõsted osutusid populaarseks ja just siis kui neid laialdaselt kasutama hakati, otsustas Marty, et need pakkumised on vastuolus Kiire Kohalejõudmise Printsiibiga (KKP on hea idee kellelegi järgmiseks teemaks) ja pööras 3♣ ja 3♦ tähendused – leidlikult nimetati uus, pööratud lähenemine, pööratud Bergeni tõsteteks. Sisuliselt pole muidugi erilist vahet mis pidi neid tõsteid mängida. Ja siis on veel olemas Modifitseeritud Bergeni tõsted, aga ka seal on põhiidee sama. Üldiselt tuntakse Bergeni tõstete all ikkagi esimesena toodud lähenemist, mis võib vabalt olla neist ka parim.

Bergeni tõstete põhiliseks argumendiks on Law of Total Tricks järgimine – 9nda klapiga kohe 3ndale (ehk 9 tihi) korrusele. Teades lisaks vastaja punktijõule ka trumbimasti pikkust, on avajal lepingu kõrgust lihtsam otsustada – 9nda trumbi olemasolu võib osutuda väga oluliseks. Siiski ei suuda paljud leppida 3♣ pakkumisega, kus 3ndale korrusele minnakse vabatahtlikult omamata selleks piisavaid väärtusi – mäletatavasti lubas 3♣ ainult lihttõste ehk 2. korruse väärtusi. Seega pakuvad nad nende lehtedega 2M ja on valmis hiljem 3ndale korrusele võitlema kui vastased peaks pakkumisse sekkuma (mitte võitlemine võib Law järgi osutuda kergelt alavõitlemiseks). Niiviisi on vahel võimalik 2M-s pidama saada ja kui lehes on täpselt 8 tihi, on kasud loomulikult olemas (3♣ peale lõppeks pakkumine 3M-is, üheta). See aga eeldab, et vastased teevad vale otsuse pakkumisse mitte sekkudes. Kui omate 9st klappi, mis võimaldab võtta 8 tihi, ja vastased vaikivad, on nad selgelt liiga tagasihoidlikud – pigem üks vastane ikka mingi positiivse pakkumise leiab, eriti maxikal. Sellisel juhul on parem partnerit võimalikult kiiresti ja võimalikult kirjeldavalt toetada.

Bergeni tõstete all mõeldakse enamasti esitatud 3♣ ja 3♦ pakkumisi. Bergeni struktuur oli aga palju põhjalikum. Kõik Splinterid näitas ta ära ühe pakkumisega (suvaline lühidus, partner sai küsida milline) ja seega vabanes tal 4. korrus igasuguste muude toetust näitavate pakkumiste tarvis. Aga need ei ole praegu selle postituse eesmärgiks.

Kokkuvõtvalt: 1♥/♠ -
3♣ = lihttõste 4nda toega
3♦ = kutsuv leht 4nda toega
3♥/♠ = tõkestav 4nda toega
2NT = Jacoby, GF 4nda toega
2♥/♠ = lihttõste täpselt 3nda toega
Täpselt 3nda toe ja vähemalt kutsuva lehega alustada muu masti või NTga ja toetada järgmisel ringil.
Niiviisi teab avaja alati vastaja jõudu JA trumbimasti pikkust – sellest viimasest võib standardmeetodeid kasutades ainult unistada.

Marty Bergen ise ütleb Bergeni tõstete kohta, et nende kasutamine põhjustab vastastele kannatusi. Ma usun, et tal on õigus. Kui tal õigus ei ole, siis on ehk õigus Edgar Kaplanil, kes on osaliselt naljatades imestanud, et kuidas muidu mõistlikud inimesed saavad kasutada Bergeni tõsteid.

3 kommentaari:

  1. Hea mõte artikliteseeriaks, Indrek. Mulle meeldib uusi pakkumisnippe teada saada, kuna need annavad ka minusugusele suhteliselt tagasihoidlike väljamänguvõimetega inimesele võimaluse vahest heade kokkulepete toel saalist kerge vaevaga üle olla :)
    Jutus toodud süsteemi kommentaariks tahaks öelda, et oleme Indrekuga Bergeni süsteemi täies ulatuses juba mitu kuud kasutanud ja siiani pole ma kordagi puudust tundnud 3. toega ja 11-12 toetuspunktiga 2NT pakkumisest, mida me enne kasutasime. Pakun lihtsalt 1NT, mis on meil poolsundiv (passida tohib ainult ühtlase miinimumiga). Maarjaga mängides kasutasime edukalt Bergeni 3C pakkumist, 3D jätsime naturaalseks ja sellele vastava Bergeni tõste lehed panime 2NT Stenbergi alla.
    Üks nipp veel, miks 4. toe teadasaamine kasulik on - Bergen on kirjutanud, et kui saad partnerilt teada 4. toe ja kutsuva lehe (3D pakkumine), võid 5-5 jaotuse korral ka miinimumiga julgelt geimi lömmida, kuna pikk trump annab head võimalused kõrvalmasti tegema löömiseks. Olen seda nõuannet järginud ja pakutud geim on tõepoolest alati igati mängitav olnud.

    VastaKustuta
  2. Iseenesest päris kindlasti tore süsteem, eriti kuna üsna laialdaselt levinud. Samas tundub see Piheli näites väljatoodud 5-5 näitega leht enamvähem ainus olevat kus ma VÄGA selgelt näen süsteemi eeliseid kõikide nende ees mida ma ise mänginud olen siiani. Tõenäoliselt saab tolle pooltõkestava variandi millest Indrek ise kribas samuti kasulikux liigitada.

    Pisut veider tundub mulle ka see et slämmihuviga lehega esialgu varjad toetust et seda siis hiljem näidata. Kui nüüd arvestada tänapäeva (eesti) bridge agresiivset stiili siis kas ikka jääb ruumi piisavalt et oma lehte õigesti kirjeldada - kipux kahtlema.

    Poolsundiv 1NT tundub samas päris kasulik, peax ehk tõesti kasutama hakkama.

    Bergen, kui süsteem, tundub mulle siiski pigem geimide leidmisele rõhuvat, slämmijärgnevused jäävad kuidagi tahaplaanile - vähemalt selle jutu põhjal siin. See aga mulle kui paadunud slämmifännile kohe üldse mitte ei meeldi:)

    VastaKustuta
  3. Slämmihuviga lehega varjad esialgu ainult 3st toetust, 4nda toega pakud 2NT Jacoby. Ja 3se toe puhul pole üldse selge, et kui tahad slämmi mängida, et siis selleks paremat 4-4 klappi ei ole.

    VastaKustuta