GOOD, BAD ja UGLY bridžiarutelul

GOOD

1. Ausalt oma arvamuse esitamine. See võib põhineda puhtalt enda hinnangul või teiste (nt maailma parimate) arvamusel, olla nõustuv või mitte nõustuv, osutuda õigeks või valeks, käsitleda nt otseselt postitatud ideed või täiendada seda jne.
2. Oma arvamuse muutmine, kui selguvad varem mitte teada olevad faktid – see on eriti MENSCH. Siia kuulub ka kerge arvamuse muutus a’la: „Ma endiselt arvan, et õige on pakkuda 1S, aga kui sa ütled, et Hamman pakkus 1NT, siis ilmselt ei ole seis nii rutiinne kui ma arvasin“.
3. Oma arvamuse mittemuutmine, kui usud, et sul on õigus ja kui tõendid ei osuta vastupidisele.

BAD

1. Väite korduv raiumine hoolimata üldse sellest, et sulle esitatakse teistsuguseid tõendeid.

2. Õiguse omale arvamusele (selle esitamine oli GOOD) segi ajamine õigusega oma faktidele.

UGLY (NB! Siia ei kuulu tahtmatu alljärgnev)

1.       TAHTLIKULT väitmine, et keegi on öelnud/mõelnud midagi, mida ta tegelikkuses pole teinud. Kui see keegi on ennast kehvasti väljendanud ja on tekkinud vääritimõistmine, siis on muidugi lihtsalt õnnetus (too keegi peaks ilmselt selgemalt väljenduma). Aga kui sa tead/tugevasti kahtlustad, et keegi pole öelnud seda, mida sa tema väiteks omistad, siis on see UGLY. Kui sa kahtlustad kergelt (mitte tugevasti), siis on ka loomulikult korrektne enne asja selgitada, mitte asuda huupi väiteid lahmima.

2.       TAHTLIK mõtte väänamine. Jällegi kui mõtete väänamine tuleneb ausast vääritimõistmisest – mis teha, õnnetus – see loomulikult ei ole UGLY. Kui kahtled, kas saad õigesti aru, siis jälle eelista väljaselgitamist lahmimisele.

Kuna siin ei ole bridžialast väärtinfot, siis ma loodan, et keegi kommenteerima ei vaevu. Ma ei taha kommide võimalust päris ära võtta, aga palve on – kui kommida, siis GOOD viisil.