Kaudne toetus

Siin on üks jaotus Mike Lawrence raamatust "Ülepakkumised"

Kõik odavas, VPV on jagaja.
♠JT8765 ♥3 ♦AQ963 ♣5

Pakkumine algab:
1♥__P__2♦__?
Teisel juhul algab:
1♥__P__2♣__?

 Kummal juhul pakud üle?

Kui ma seda raamatut poleks lugenud, siis esimesel juhul pakkumine ei tuleks kõne allagi, vähemalt poleks see pakkumine automaatne, isegi kui ma seda pakkumist kaaluksin. Teiesl juhul oleks muidugi võimalik valida 2♠/2♥ (äkki isegi 2♦) vahel. Igatahes tundub mulle teise lehega pakkumine märksa loomulikum.

Aga Lawrence ütleb:
"Esimesel juhul pakuksin 2♠, lootes leida partnerilt toetuse. Kui toetus väga hea ei ole, siis midagi erilist ei juhtu. Kui tal on hea toetus, siis on geim (või tõke) võimalik. Pakkumine on ohutu, sest on näha palju tihisid."

Ilmselt on tihidena arvestatud ruutu lööke lauda.

Lawrence pärast 2♣:
"Kui tahad, võid eksperimenteerida 2♠ pakkumisega. Klappi pole põhjust loota, aga kui partneril on mõni pada, võib see pakkumine hästi lõppeda. Erinevalt eelmisest olukorrast on nüüd järgmised ohud:
1. Klapi leidmine on märksa ebatõenäolisem.
2. Vastased käivad esimesel juhul tõenäoliselt ruutut, antud juhul aga mitte.
3. Kui vastased jäävad mängima, siis esimesel juhul valiks partner risti ja pada avakäiguvahel, teisel juhul aga ruutu ja pada avakäigu vahel. Esimesel juhul ei muuda pada vahelepakkumine suurt midagi. Teisel juhul aga ei valiks partner enam ruutu avakäiku."

Minule näib see kaudse toetuse printsiip (implied fit) kummaline. Et miks peaks 1. juhul olema partneril pada toetus "garanteeritud", teisel juhul aga "ebatõenäoline"? Pigem võiks arvata, et kui teisel juhul pada klappi ei ole, siis ruutu klapp ikka on.

Ainus selgitus, mida ma oskan mõelda, on: kui vastane pakub ruutut, siis tal väga palju padu olla ei saa (nt viiese pada puhul peaks tal olema kuuene ruutu, aga see on ebatõenäoline). Samuti ei saa avajal väga viiest pada olla (6-5 on ebatõenäoline). Ehk väga suure tõenäosusega on vastastel maksimaalselt kuni 8 pada. Aga tõenäoliselt neil niipalju padu ikkagi ei ole, nii jääb partnerile kah midagi toetuseks.

Üsna segane selgitus....


Proovisin ka arvuti abil natuke selgust saada. Selleks genereerisin hunniku jaotuseid, vastavalt tingimustele:
Westil on vähemalt 11 punkti, 5+♥; ♥ > ♠
Ostil on vähemalt 10 punkti, pikim odav on vähemalt 4-ne, ♠ on sellest lühem. Ost pakub parimat odavat, kui on 4-4, või 5-5, siis viskab münti.
Nordi lehe kohta kitsendusi ei ole (on üsna ebatõenäoline, et ta oleks saanud pakkuda midagi muud, peale passi.)

Tulemused:
Pada klapi pikkus:
Kui Ost pakub ristit, siis on partneril keskmiselt 2.56 kaarti pajas toetuseks (2.570, 2.558, 2.559).
Kui Ost pakub ruutut, siis on partneril keskmiselt 2.63 kaarti pajas toetuseks (2.660, 2.626, 2.615).

Seega tõesti kehtib "kaudse toetuse printsiip", aga tema mõju ei ole väga suur (aga vähemalt peaks ületama mõõtmisviga). Samuti on pada renoo tõenäosus ~30% väiksem, kui vahele pakuti ruutut.

Tihide arv pada lepingus:
Kui Ost pakub ristit, siis on keskmiselt 8.05 tihi (8.057, 8.057, 8.049).
Kui Ost pakub ruutut, siis on keskmiselt 7.76 tihi (7.875, 7.880, 7.821).

Minu jaoks on see tulemus üsna üllatav. Siit võiks järeldada, et pärast risti pakkumist on siiski ohutum pada pakkuda, kuid (kõigest) 0.3 tihi võrra.

Siiski on arvestamata jäetud kahte asjaolu: kui vahele pakuti ristit, ja pada klappi ei ole, siis võib ka ruutu väga hästi mängida (ka ruutu slämm ei ole välistatud). Pärast ruutu vahelepakkumist ei ole aga pada lepingule alternatiive. Teiseks: kui vahele pakuti ruutut, siis on täpse kaitse tõenäosus väiksem. Ehk Lawrenci väide 2.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et pärast vastase ruutut ei ole ülepakkumine nii hullumeelne, kui ta esmapilgul tundub. Aga Lawrenci väites, et pärast ristit on ülepakkumine halvem, ma siiski kahtlen. Suurt vahet pole, aga ma pigem eelistan pärast ristit ülepakkuda.