Reede, 7. august 2009

Kuidas tõlgendada bridžireegleid

Kurdan alljärgnevalt, kuidas langesime Pihlaga ebaõigluse (enda arvates) ohvriks ja püüan seejuures mõningaid bridžireegleid esitada/tõlgendada.

Mängid uue partneriga.
Omad:
♠ Axxxx
♥ Qxx
♦ x
♣ QJxx
1NT – (2♦*) - 2♥* - (pass)
3NT – (pass) - ?
2♦ = alerditakse, et dont ehk ♦ + kallis
2♥ = ülekanne ja partner alerdib, et ülekanne ♠-sse
Mida pakud? Tundub olema selge pass, või kuidas? Lubasid partnerile 5+pada, ta pakkus selle peale 3NT ja sul pole ju enam midagi lisada. Partneri 3NT on muidugi veider, sest sul võib olla ka väga nõrk leht pajaga, kuid õnneks on sul korralik 9p ja passid rõõmuga.

Nüüd oletame, et sul on täpselt sama leht ja pakkuminegi kulgeb sarnaselt ainult selle vahega, et partner EI ALERDI 2♥ ja pakub 3NT. Nüüd on sul kasutada keelatud info, et partner ei taibanud ära, et sa tegid ülekande. Seega kipub 3NT olema halb leping (partneril on duubel ärtu, sest muidu ta toetaks sinu „ärtut”, ja seega sulle padas tugi). Ja nii pakutigi 4♠.
Nii palju kui mina aru saan, siis kui esimesel juhul oleks mängija 3NT peale passinud, siis peab ta kindlasti tegema seda ka teisel juhul keelatud infot omades. Ja seda hoolimata sellest, et ta aimab, et 3NT on halb leping. 4♠ pakkumine tundub info võtmine partneri mitte alertimisest, mis on teadagi keelatud. Reegel 73C ütleb: „Kui mängijal on kasutada partnerilt saadud keelatud informatsioon nagu näiteks … ootamatu alert või selle puudumine, siis ta peab hoolikalt vältima, et ta seda keelatud infot oma kasuks ei kasuta”.
Näide maailma tippude praktikast:
Avas vastane 1♦ (prec., ♦ võib olla lühike) ja lehega:
♠ QT
♥ AJxxx
♦ K
♣ QT8xx

Otsustas mängija (Daniel Levin) pakkuda 2NT = 55 odavaimad pakkumata mastid, mõeldes ♥+♣; partner aga alertis ja seletas, et odavad (kuna 1♦ ei olnud naturaalne) ning pakkus 3♦, mis sai kontra. Nüüd oli 2NT pakkujal keelatud info kasutada – ta teadis, et partner oli tema pakkumist teisiti interpreteerinud kui tema ja ta teadis, et 3♦X on katastroof. Aga Levin ei saanud/ tohtinud põgeneda – ta oli lubanud (enda arvates) ♥+♣ ja tal olid need, partner valis ikkagi 3♦ - mingi üüratu jaotusega võinuks Levin põgeneda, aga mitte lehega, mille ta oli juba ära kirjeldanud. „Kui ta oleks ebaeetiliselt 3♦X-st põgenenud, oleks kohtunikul olnud lihtne otsus määrata lepinguks tagasi 3♦X” (Larry Cohen).
Sarnane olukord minu poolt kirjeldatuga: mõlemal juhul polnud kindlalt kokku lepitud vastavalt 2NT ja 2♥ tähenduses. Minu näites oli mängija lubanud enda arvates 5st pada ja tal oli see. Ja tal ei olnud midagi rohkem lisada. Kas tema 4♠ pakkumist ei oleks pidanud olema lihtne määrata tagasi passiks partneri 3NT peale?

Loomulikult võib esitatud järgnevuses mängija 3NT alati 4♠-sse kohendada kui ta algusest peale kavatses 2♥ bluffida teades, et see tähendab naturaalset ärtut – siis ei andnud partneri mitte alertimine talle keelatud infot – tal oli see info (sel juhul lubatud kujul) kogu aeg olemas. Ainult, et antud juhul/ järgnevuses oli selline bluff üsnagi välistatud ja lisaks ütleb reegel 75C: „kui pole tõendeid vastupidisele, peab kohtunik eeldama ekslikku seletust pigem kui ekslikku pakkumist”.

Ükskõik kas partneri seletus 2♥ pakkumisele oli süsteemne või mitte, 2♥ pakkuja peab igal juhul hoolikalt vältima partneri mitte alertimisest saadava info ära kasutamist – vt reegel 75A.

4♠ jäi mänguks. Leian, et pakkumise lõppedes pidanuks väljamängija avaldama, et tema leht ei vasta partneri seletusele. On küll õige, et 2♥ peale vastase donti vahelepakkumist on üldjuhul naturaalne (ja mitte rusikareeglina – isegi mängime Pihlaga osade donti pakkumiste peale system on (kuigi jah mitte 2♦ peale)), aga antud juhul konkreetne kokkulepe ilmselt puudus ja mõlemad partnerid interpreteerisid selle tähendust oma kogemustest lähtuvalt. Kaitsesime vastavalt seletustele, tänu millele laekus põhi (12 tihi) – tegemata jäi õigel hetkel ärtu lülitus. Öelnuks väljamängija pärast pakkumist, et mõtles 2♥ ülekandena, olnuks ärtu lülitus selge.

Kutsusime kohtuniku. Enne kui jõudsime olukorra korralikult lõpuni rääkida, pistis kohtunik pröökama, et ise olite rumalad ja tulemus jääb jõusse. Apellatsioonikomitee jättis meie tulemuse samaks (oleksime pidanud kahtlustama, et väljamängijal tegelikult ärtut ei ole ja soovis teha ülekannet), vastasele määras 4♠= (tulemus, mis olnuks normaalse kaitsega). Ma nõustun täiesti apellatsioonikomisjoni otsusega, et võinuksime mingit jama kahtlustada ja saanuksime paremini KAITSTA, seega meile esialgne tulemus ja vastasele 12 tihi asemel 10. Sellist praktikat on varemgi kasutatud, ei protesteeri. Kuigi minu isikliku arvamuse kohaselt oleks õiglasem ikkagi ka meile 2 tihi tagasi anda. Ja samal arvamusel on taolistes küsimustes ka Michael Rosenberg („Bridge, Zia and Me”), kes väidab, et isegi kui mitteeksinud pool sooritab nn „nullo play”, tuleks talle tihid tagasi anda, kui selline mänguviis tundus tol hetkel tolle infoga mõistlik. Eksimus, mida mitteeksinud poolele mitte "tagasi anda", on Rosenbergi sõnul nt revokk. Aga nagu ütlesin, aktsepteerin igati apellatsioonikomisjoni otsust 4♠ KAITSE kohta.

Mis põhjusel aga 4♠ PAKKUMINE üldse läbi lasti ja lepingut tagasi 3NT-sse ei pööratud, jääb mulle arusaamatuks. Arvan endiselt, et 4♠ pakkumine oli tingitud kasutada olevast keelatud informatsioonist.
Toon siia ära veel väljavõtte Reeglist 75A:
"Whether or not North’s explanation is a correct statement of partnership
agreement, South, having heard North’s explanation, knows that his own ...
bid has been misinterpreted. This knowledge is “unauthorised information”
(see Law 16A), so South must be careful to avoid taking any advantage from
that unauthorized information..."

4 kommentaari:

  1. Et väljamängija pärast pakkumise lõppu alerdi puudumist ei avalda, tundub eriti küüniline, kuigi ka varem Eesti bridzis nähtud asi.

    Lisaks veel see jama, et kui lubataksegi sellistes seisudes parandada ja mängida 4 kallist, saavad eetilised paarid kes 3NTst ära ei lähe, automaatselt sulidega võrreldes nö karistada. Mis omakorda viib mõtteni, et selleks et õiglane tulemus saada, pead ka ise ebaeetiliselt käituma.

    VastaKustuta
  2. Sain aru, et ka Jaak oli tolles apellatsioonikomisjonis. Kui Sa seda postitust loed, äkki oleks Sul võimalik otsuse tagamaid (Indreku poolt viidatud reegli komisjonipoolset tõlgendust) selgitada?

    VastaKustuta
  3. Ex see tiba veider olukord ole tõesti.
    Endal sellist järgnevust ette tulnud enam ammu pole - pean silmas ülekande peale geim täis valada. Küll aga on juhtunud seda et vähekese algajamast partner mingis järgnevuses unustab ülekande ära (ei alerdi) ning otsustab toetada "minu masti". Sel juhul olen tavaliselt üritanud lähtuda sellest et kui hea toetus mul sellele mastile käes leidub - ehk siis eeldan et partner teadis ülekandest kuid otsustas eelistada oma masti näitamist. Kuna me 5seid kalleid NT taha üldiselt ei peida siis enamasti lõpeb see ikkagi sellega et mul tuleb enda reaalset masti järgmisel kõrgusel ise pakkuda.
    Ausalt öelda ei teagi päris täpselt kui eetiline või ebaeetline selline tegevus on, sest kohtuniku hinnangut pole kordagi vaja läinud. Võibolla on vastastega "vedanud" aga võib olla ka lihtsalt sellest tingitud et enamasti saab vastane niikuinii tänu lõhkipakkumisele hea tulemuse.

    VastaKustuta
  4. meenub sarnane olukord Pärnu Suvelt (kui pakkumine oli erinev, siis Taavi ehk parandab):
    1T-(dbl)-2D-(p)
    -p-(dbl)-2H
    kontreerija kutsus kohtuniku ja kohtunik määras mind 2D talata mängima

    VastaKustuta