Maria Šarapovaga hilisõhtul Acol-i klubis

Eesti parima bridžiblogi varjusurmast päästmiseks lühiülevaade põnevamatest seikadest ühes Londoni bridžiklubis. Kui keegi imestab, mis on loo pealkirjal bridžiga ühist, siis see on natuke konstrueeritud huvi äratamiseks, aga siiski täiesti asjakohane: Acol on nimelt bridžiklubi Londonis, West Hamptonis, minu partneriks olnud Triinu aga teadupärast Eesti bridži Maria Šarapova - seega kõik klapib.

Kui Eesti bridžis on üheks probleemiks järelkasvu nappus, siis Londoni bridžiklubides on noored suisa harulduseks: kahel õhtul, mil klubis käisime, ühtegi alla 40-aastast mängijat peale meie küll ei olnud ja julgelt enamus mängijaid juba auväärses pensionieas. Seetõttu oli vastuvõtt kaasmängijate poolt küll igati soe ja sõbralik ja eriti meeldivalt üllatunud tundusid kõik olema, kui teisel õhtul ka kohale ilmusime (ilmselt ühekordset äraeksimist võis veel kuidagi selgitada). Natuke ebameeldivaks asjaoluks oli muidugi 11 naelane osavõtukas, aga korra aastas Inglismaale sattudes elab selle muidugi üle.

Kõige huvitavam ja pingelisem jagu kahe klubiõhtu peale oli järgnev (tsoonis NS, dealer Ost):
                  Andres  E854                           

                              S109                       
                              A1092
                              42
David  76                             A1032   Andrew
           AK42                       753
           7                            KE8643
           1097653                    -
                  Triinu    KS9
                               E86
                               S5
                               AKES8

Pakkumine paistis silma originaalsusega. Trinka avas veidi passiivse 1NT-ga (15-17) ja otsustasin selle läbi passida. Ost võitles nüüd 2 ruutuga, mille puhul W ponud kindel, on see lihtsalt ruutu või ruutu ja kallis. Kui kaks passi minuni jõudis, olingi ebameeldiva otsustuskoha ees. Võtsin eelduseks, et lasta vastasel 2D mängida ei saa kuigi hea olla ja kuigi tõenäosus tundus selle kasuks, et asi läheb ainult hullemaks, võtsin riski ja kontreerisin väljavõtuks. Triinul tundus väljavõtuka üle hea meel olevat ja pakkus rõõmsalt 3 ristit. Minul paraku tema optimismi jagada ei olnud võimalik, vaikselt needsin ennast pakkumise ülesvõtmise puhul ja otsustasin, et kui trumm juba läks, siis saagu vähemalt geim ja tõstsin lauale 3NT (võite ette kujutada, kas mul selle üle ka hea meel oli, eriti arvestades mu kahte ristikliberit) ühes kommentaariga, et only because you play them well, partner (mida muud ikka oma väljavabandamiseks öelda).

West ründas risti kümnega ja kui esialgu võis seis tunduda päris soodne, siis pärast seda kui Ost avatihil krohvi (ruutut) viskas, oli viies ristitihi haihtunud ning lood üsna täbarad. Arvestades pakkumist võis loota odavates kõigest 5 tihi, ärtus on kuues ja seega on padast vaja kolme tihi. Trinka jätkas teisel tihil paja sõduriga, mille Ost võttis ja käis ärtu partneri ässale, kes käis tagasi uue ärtu. Triinu võttis selle lauda ja tõestas nüüd, et pole mitte bridži Anna Kurnikova (ilus küll, aga paraku alati kaotab), vaid tõeline Maria Šarapova, kelle väljamängu pealt võib tõesti paari tihi jagu optimistlikumalt pakkuda. Võttes arvesse vihjet võimaliku neljase kallismasti kohta Ostil, lõikas ta teisel padaringil külma rahuga kümmet ja selle õnnestumisel järgnes kiire kleim (lahtise lehega võidab ilmselt ka pada tipust mängimine, kui Westil väljaviskekaardid ära elimineerida ja lõpuks ärtuga sisse visata) ja peatükk minu mälestusväärsemate bridžijagude kollektsiooni oligi teoks saanud.

Teine (või kronoloogiat silmas pidades õigupoolest esimene) mälestusväärne seik Londoni bridžiklubidest juhtus kohe kõige esimeses jaotuses. Triinu avas Südist 1D ja pärast minu 1NT vastust võtsid pakkumise üle vastased - Ostilt 2S ja Westilt 3D (suhteliselt kahtlase väärtusega pakkumised mõlemad, Ostil oli pajas viies S109 ja Westil ruutu AKxxx ning pada Kx). Triinu, omades ruutus ES109, tõi lagedale punase ning nüüd taandus West kolme patta, mis lõpetas pakkumise (meist kumbki vastavalt Axx ja Exx-ga kontreerida ei söandanud). Väljamängus midagi põnevat ei toimunud ja tulemuseks täpne mäng. Küll aga olime ajast kõvasti maha jäänud, kuna üks vastastest jäi turniirile hiljaks ning kui teine jagu samade vastastega oli lõppemas ja vastasel korralik tramm paistmas (otsustasid kallis tsoonis agressiivselt tõkestada) tuli laua juurde kohtunik, et aja kokkuhoiu mõttes ise tulemused bridgemate'i sisestada. Järgnev oli umbes selline:
Kohtunik: What was the result in the previous board?
Ost: Three spades doubled, just made.
Kohtunik: Ok, three spades doubled...
Triinu: No, no, it was not doubled.
Ost: Yes, it was.
Triinu: No, we doubled three diamonds but not three spades.
Ost: You did not say anything after the first board when I asked the result.
Kohtunik: Ok, play on, I will clarify it later on.
Ost: It was doubled.
Andres: No, we doubled three diamonds but you bid on.
West (Triinule): You doubled it!
Triinu: No, I doubled three diamonds, not three spades.
West (veidi hämmingus): Okay, but you left in his double.
Andres: I did not double anything.
Ost: Ok, lets play on, but it was doubled!

Nii ei saanudki lõplikku selgust majja, aga vähemalt lõppes teine jagu hästi ja vastane jäi kahes pajas kontraga 800 alla. Kogu turniiri jooksul me teada ei saanudki, mis tulemuseks määrati, aga pärast turniiri lõppu otsustasime siiski kohtuniku käest uurima minna. Mis selgus oli, et kontrat tõepoolest kirjas ei olnud, aga nii paraku mõlema jaotuse puhul! Suures segaduses polnud teise jao kontra enam kellelegi huvi pakkunud.