Lõbusat lugemist

Bridž on väga nakkav, progressiivne ja ravimatu haigus. Vastavalt WHO (Maailma Tervishoiu-organisatsioon) hinnangule on praegu bridži nakatunud inimesi üle kogu maailma vahemikus 50 kuni 100 miljonit. Erinevalt teistest suureulatuslikest epideemiatest, ründab bridž peamiselt arenenud riike. Kuigi haigus lõpeb harva surmaga, on sellel suur negatiivne mõju nakatunud üksikisikute elule ja kogu ühiskonnale. Järgnev jutt tutvustab meie teadmiste hetkeseisu bridži päritolu, sümptomite ja ennetamise kohta.

Haiguse põhjustajad. Varasemad teooriad arvasid, et bridž on sõltuvust tekitav narkootikum nagu alkoholgi. 1976.a. aga avastasid kaks sõltumatut rühma teadlasi üheaegselt(Hollandis ja Ameerika Ühendriikides) Baccillus bridgeus’e, väga väikese bakteri, mis põhjustab bridži nakatumist. See avastus selgitabki, miks varasemad raviprogrammid, nagu `Anonüümsed Bridžimängijad’, olid ebaedukad. Baccillus bridgeus levib peamiselt läbi otsekontakti bridžimängijatega. Kui bakter on pääsenud inimesesse, siis loob ta pesa endale ajus, kus ründab aju neid osi, mis vastutavad kõrgemate kognitiivsete funktsioonide eest. Haiguse kolmandas staadiumis (vt sümptomid) on haige inimese aju otseseks nakkuskoldeks, kust Baccillus bridgeus ründab teisi ühiskonnaliikmeid.

Epideemia päritolu. Bridži epideemia sai alguse 1890-ndatel aastatel, peaaegu üheaegselt Suurbritannias ja USAs. Arvatakse, et suhteliselt leebe bakter, mis põhjustas visti, muteerus just sel ajal Baccillus bridgeus’eks. Kuigi selle mutatsiooni põhjusi ei ole täielikult kindlaks määratud, siis on tõenäoline hüpotees, et see oli tingitud visti bakterite kokkupuutest suurtes annustes alkoholi ja igavusega Briti Impeeriumi teatavate osade (peamiselt Egiptuse ja India) riigiteenistujate seas.

Sümptomid ja leevendajad. Haiguse areng jaguneb kolmeks staadiumiks. Esimeses staadiumis, mis ei ole sugugi ebameeldiv, naudib nakatunud isik aeg-ajalt bridži mängimist ja mõnusat seltskonda koos sõpradega ning mängu vaheaegadel ei mõtle üldse bridžist. Ainult väike ala aju on haaratud bakterist ja pole harvad teated haiguse õigeaegsest avastamisest, ravist ja isegi täielikust tervenemisest.
Haiguse teise staadiumi algust märgib tavaliselt see, kui kannatanu hakkab analüüsima mängitud jaotusi. Seda võib aimata ka asjaolust, et patsient ostab esimese bridžiraamatu, tavaliselt pealkirjaga `Paranda oma mängutehnikat’ 'või' Tappev kaitse bridžis’. Selles haiguse etapis liitub ohver sageli bridžiklubiga ja osaleb esimesel turniiril. Kui see juhtub, siis edasine haiguse kulg on peaaegu alati süvenev ja halvasti lõppev.
Kolmandat bridži staadiumi võib ära tunda sellest, et ohver on võimeline peast nimetama hetke maailmameistreid, Bermuuda Bowli ja teiste suuremate turniiride võitjaid. Samuti on märgatud et patsient ostab riiulitäie bridžiraamatuid ja/või tellib bridžiajakirju. Kolmandas staadiumis kaotab nakatunud isik huvi muude tegevuste vastu, tavaline on vaatepilt, kus ohver sõidab ühelt bridživõistluselt teisele ja sageli süveneb bridžiteooriasse. Äärmuslikel juhtudel võib kannatanu unustada isegi kõige elementaarsemad elulised funktsioonid nagu söömine või isiklik hügieen. Kuigi võib esineda perioode märkimisväärsest paranemisest, mis sageli tekitavad patsiendis ja tema sugulastes vale turvatunde (näiteks võib patsient arvata „Võin sellega tegeleda, aga võin ka maha jätta "), on ikkagi oluline mõista, et haiguse taasteke või süvenemine on selles staadiumis vältimatu.
Siiski on olemas mõned lihtsad meetodid, kuidas saavutada ajutist haiguse leevendumist, näiteks tekitada ohvris huvi muude ajaviidete (seks, lendõngega kalapüük, heegeldamine vms.) vastu või võttes ära tema taskuraha ja hoides patsienti lukustatud ruumis kohaliku klubi mängude ja turniiride ajal .

Ravi. Praegu on võimalikuks raviks bridži vastu ainult lobotoomia. Seda rakendatakse siiski vaid äärmuslikel juhtudel.

Ennetamine. Bridž on väga nakkav. Konservatiivsematel hinnangutel on see 65 korda nakkavam kui male ja umbes 5-6 korda nakkavam ühest kõige ohtlikumast nakkushaiguste rühmast nn Nintendo viiruse grupist (mis tavaliselt ründab ainult lapsi ja noorukeid ning mis kaob ilma tüsistusi tekitamata pärast ohvri jõudmist täiskasvanuikka). Seega on väga raske vältida bridži nakatumist. Selleks peaks vältima igasugust kokkupuudet bridžimängijatega. Kui täielik bridžimängijate vältimine on võimatu, siis ei tohiks kokkupuudet omav isik rääkida bridžist ja mitte kunagi ei tohi nõustuda, et sulle tutvustatakse bridži.
Hiljuti avaldatud tulemused John R. Williamsi (Hopkins University) 20-aastasest uuringust viivad üllatavate järeldusteni. Nimelt ei ole eriti ohtlik olla kontaktis bridžimängijatega, kui nende arv jagub 4-ga. Samas on väga ohtlik olla üksinda koos 3 (või 7, 11 jne) bridžimängijaga pikema aja jooksul (mõni kruiis, sanatooriumiravi, puhkusereis jne). Selle dihhotoomia põhjused on praegu täiesti tundmata ning rõhutavad meie puudulikke teadmisi Baccillus bridgeus’est.

Allikas: http://www.bridgefriend.net/sb/kuriositet/huschi46/bridge.html