esmaspäev, 7. märts 2016

Tragikomöödia A-liigas

Nädalavahetusel toimus A-liiga II etapp.

Kõige õpetlikum jaotus oli ilmselt 5. voorus. Alljärgnev ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid on puhtalt minu subjektiivne nägemus.

Partner jääb mängima 5♦ lepingut, kus mul on lauda panna 7-ne mast. Pärast avatihi kasutan juhust, et kotist oma veepudel välja õngitseda ning seetõttu jääb mul teine tihi nägemata. Partner tõmbab trumbid lõpuni, aga lõppseisus sundi ei teki, viimane tihi läheb vastastele, tuleb 11 tihi.

Segan oma kaardid ning asetan jaotuskarpi. Sama teeb ka minu pool ekraani olev vastane. Kahjuks ei mäleta detaile: Kas vastane segas kaarte? Kes tõstis lauale jaotuskarbi (vist oli koos kandikuga teisel pool ekraani)? Need küsimused polegi enamasti olulised, sest mängu lõppedes pannakse tulemus kirja ning minnakse edasi.

Aga mitte selles jaotuses!

Teisel pool ekraani võtab vastane enda kätte partneri kaardid (vist enne karpi tagaipanekut), sorteerib mastide järjekorda ning tuleb lagedale avaldusega, et väljamängija tegi revoki neljandal tihil, kui kolmandale trumbitõmbele ei mänginud käest trumpi vaid hoopis pada. Teine vastane nõustus, sest tema arvates toimus samuti midagi imelikku. Minu partner revoki tegemisega ei nõustunud. Mina ei osanud midagi arvata, sest polnud üldse jaotusele tähelepanu pööranud. Kumbki vastane ei suuda meenutada, millisesse tihisse partneri viimane trump mängiti.

Mängu käiku taastada ei õnnestu, sest partneri kaardid on sorteeritud, minu kaardid olid segatud. Seega on sõna-sõna vastu olukord. Reaalselt on kaks varianti:
1. Revokk toimus, partner mängis kolmandal trumbiringil pada, neljandal (vms) jälle trumpi. Keegi revokile tähelepanu ei juhtinud. Kumbki kaitsja ei kasutanud oma õigust, et oma partnerilt küsida, kas tal on trump otsas. Mina olen süüdiolev pool. Revokk tuleks fikseerida ja meie paarile määrata reeglitepärane karistus.
2. Revokk ei toimunud. Mina ei ole süüdiolev pool.
Minu arvates on mõlemad variandid võimalikud. Kahjuks ei ole võimalik tagantjärgi kindlaks teha kumb variant oli.

Kutsutakse kohtunik. Kohtunik tutvub asjaoludega ning läheb minema, et otsus teha.

Paari minuti pärast tuleb tagasi ja teatab otsuse:
Reegli 65D põhjal: "Mängija ei tohi oma mängitud kaartide järjekorda segi ajada enne, kui on jõutud kokkuleppele võidetud arvu tihide suhtes. Mängija, kes sellest reeglist kinni ei pea, ohustab oma õigusi küsitavate tihide omaksnõudlemisel või mastisalgamise väitmisel (või eitamisel)."
Reegli 66D põhjal: "Pärast väljamängu lõppemist võib nii mängitud kui mängimata jäänud kaarte vaadata, et kokku leppida mastisalgamise, nõudluse, võidetud või kaotatud tihide arvu kohta tehtud avalduse asjaoludes, kuid iga mängija võib puudutada ainult oma käe kaarte. Kui sellise avalduse tegemise järel mängija segab oma kaardid nii ära, et kohtunik ei suuda asjaolusid taastada, siis teeb kohtunik otsuse teise poole kasuks."
Kuna Partneri kaardid olid sorteeritud (minu kaartide segamine olevat ebaoluline), siis otsustas kohtunik vastase kasuks, meie kahjuks, ehk fikseeris revoki ja määras vastava karistuse (1 tihi vastasele).

Mina kohtuniku otusega ei nõustu. Küsin veel mõnda selgitust, aga ilmselt edasi argumenteerimisel pole mõtet, kuna kohtuniku otsuseid saab apelleerida. Seega jätkan mängu vooru lõpuni.

Pärast vooru kirjutan apellatsiooni. Minu arvates olime tihide arvus kokkuleppele jõudnud. Keegi polnud vaidlustanud 11 tihi võitmist. Seega reegel 65 ei tohiks meie positsiooni nõrgendada. Kaardid olid segatud juba enne vastase avaldust. Seega reegel 66 ei tohiks meie positisooni nõrgendada. Pealegi oli vastane see, kes nad järjekorda pani. Samuti olid vastase enda kaardid juba segatud. Kaartide segamine enne jaotuskarpi panekut on igati ootuspärane tegevus, reegel 7C: "Väljamängu lõppedes peab iga mängija peab oma esialgselt võetud 13 kaarti ära segama ja tagasi asetama [...] taskusse. Pärast seda võib selles lauas mõnda kätt jaotuskarbist välja võtta ainult siis, kui kohal on esindajad mõlemast paarist või siis kohtunik". See, et vastane võtab minu partneri kaardid ja need järjekorda paneb, ei ole normaalne tegevus. Revokile juhiti tähelepanu pärast jaotuse lõppu, kui tulemuses oli juba kokku lepitud, seega kaartide segamine ei tohiks asjasse puutuda. (Loomulikult võib väita, et tulemuses ei olnud kokku lepitud, ja et bridgemate's aktsepteerimine ei tähenda tulemusega nõustumist...)

Apellatsioonikomitee tegevus(etus) aga võtab mind sõnatuks. Apellatsiooni ei võeta arutusele, sest tegemist on protseduurilise rikkumisega ning seda ei saa apeleerida! Möh?? Mul pole aimugi, mida see "protseduuriline" peaks tähendama. Selgitatakse, et tegemist ei ole mängulise olukorraga, seega pole midagi arutada.

Reeglites on kirjas
90B: Rikkumised, mis väärivad menetluskaristust on näiteks: aeglane mäng, tulemustest rääkimine, kaartide ülelugemata jätmine jne.
91A: Kohtunikul on õigus määrata nende rikkumiste eest menetluskaristusi. Need otsused on lõplikud, neid ei saa edasi kaevata.

Seega saan aru, et apellatsioonizürii tõlgendas kaartide segamist protseduurilise rikkumisena, kuna vastane süüdistas meid revokis. Kohtuniku karistus (1 tihi vastasele) aga kvalifitseerus menetluskaristusena.

Minu arvates on meie kahjuks tõlgendatud kõik võimalikud ja võimatud nüansid. Me ei pruugi olla eksinud pool (variant 2: revokki ei toimunud). Me käitusime vähemalt sama reeglitepäraselt kui vastane.

Mis on selle situatsiooni õppetunnid:
* Ilmselt ei maksa asju liiga traagiliselt võtta. Tegemist on ju kõigest mänguga ning tegelikult on praegune absurdsus päris naljakas.
* Tunne oma vastast. Pärast kohtuniku otsuse teatavakstegemist teatas vastane, et ei kutsunud kohtunikku selleks, et siit jaotusest 10 impi teenida. Mis eesmärgil ta siis kohtuniku kutsus? Jäägu see motivatsiooniküsimus siinkohal lahtiseks...
* Usalda, aga kontrolli. Ehk ole tähelepanelik, kui mängid suurte kingadega meistri vastu. See staatus on eriline.
* Ebaolulisi ületihisid ei ole olemas.
* Tulemuses kokkuleppimine ja samal ajal oma kaartide segamine võib olla rutiinne tegevus. Võibolla tasub sisse harjutud rutiini muuta: enne kui tulemust pole bridgemate'is fikseeritud, kaarte üles ei korja. Vastasel korral riskid sellega, et vastane süüdistab sind pärast kaartide karpipanekut revokis.
* Kindlasti on veel õppetunde...


12 kommentaari:

  1. Olen veendunud, et su partneri lehti oma kätte võttes ja need ära sorteerides kaotas vastane igasuguse õiguse väita, et toimus revokk, ja selle eest kompensatsiooni nõuda.
    Samas on mul raske uskuda, et need konkreetsed vastased (Kalma-Rummel) võiks hakata endale sedavõrd jultunult 10 IMPi hankima, kui revokki tegelikult ei toimunud. Seetõttu tundub mulle tõenäoline, et Taavi siiski TEGI kogemata revoki.
    Loomulik soovitus oleks siinkohal avaldada see postitus ka Bridgewinersis, ent see jätaks seal Eesti bridžist ja siinsest kohtunikutegevusest üsna kehva mulje...


    Vallo

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlasti ei tegele K-R teadlikult valesüüdistamisega. Kahtlemata kohtuniku kutsujale tundus, et revokk võis toimuda. Sellest on ennatlik järeldada, et revokk tegelikult toimus. Inimese taju petab meid vahel. Taavile jälle tundus, et ta ei teinud revokki. IMO on nii K-R kui T heatahtlikkus mängulaua taga kiiduväärt. Lihtsalt kellegi taju oli ebatäpne.

      Tegemata etteheiteid, mina kohtunikku poleks kutsunud. Pole mingit vahet (selles jaos), kas T mängis viimase trumbi 4. või 5. tihisse. Revokk, isegi kui toimus, ei muutnud midagi. 11 tihi on ladvast.

      Kustuta
    2. Võimalik, et "tavaolukorras" poleks K-R kohtunikku kutsunud. Seekord oli turniirisituatsioon aga selline, et Eksprompti jaoks oli A-liiga 2. etapi esimene päev olnud katastroofiline ning neil oli sel hetkel (teise päeva esimeses matšis) IMPe väga-väga-väga vaja.

      Vallo

      Kustuta
  2. Mulle tundub kahtlasena kaks asja:

    A) sõna-sõna vastu olukorra lahendamine sellisel moodusel (eriti kui tihide arv tundub olevat suht ladvast sõltumata revokist või mitte - ma küll ei tea jagu).

    B) Mis mõttes sellist asja ei saa apelleerida?

    VastaKustuta
  3. Ahjaa, ma ei näe põhjust, miks mitte huvi pärast bridgewinnersist arvamusi küsida. Esiteks need niikuinii ei ole siduvad ja teiseks ei tasu ka üleliia Eesti bridži maine pärast muretseda. Me olemegi amatöörid. :)

    Vallo sellised mured toovad mulle alati pähe anekdoodi eestlasest ja elevandist...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) Mulle oleks lihtsalt pisut vastumeelne teha A-liiga peakohtunikust (kellest ma lugu pean) rahvusvaheline naerualune. Aga tegelikult pole mul selle vastu midagi, kui Hendrik, Lauri või keegi teine sel teemal Bridgewinnersisse postitab.

      Vallo

      Kustuta
  4. Kas mõlemad pooled aktsepteerisid asjaolu, et just K-R segasid Taavi kaardid ära? Kui nii, siis tundub kogu lugu ja lõpplahendus ikka enam kui kummaline. Poleks ju olnud midagi lihtsamat, eriti K-R-ile, kui kaartide järjekorra järgi revokk kindlaks teha.

    VastaKustuta
  5. Küsisin Olafilt kommentaare, ta ise ei viitsinud siia postitada, aga loodan, et ta ei pahanda, kui ma need refereeritult siia panen

    A) Vestlusest osapooltega olevat ilmnenud, et kaardid segas ära siiski Taavi - ja viimane seda ei eitanud.

    B) Kuna nii R kui K olevat eraldi kinnitanud, et nende jaoks jäi üks trump kadunuks - ja pole põhjust kahtlustada ettekavatsetud vassimist - siis on tõenäoline, et Taavi siiski selle revoki tegi.

    Ma endiselt arvan, et sellisel moel otsust vastu võtta on kahtlane, aga ma ei viitsi oma hingerahu selle üle muretsemisega väga häirida. Lõppeks nagu Indrek ütles, oli tegemist tajuhäirega, kui see ei olnud seda, siis emb-kumb pool üritas teadlikult valemänguga tegeleda ja mul puudub põhjus kumbagi selles kahtlustada.

    Milline olnuks minu lahendus (tagumikutunnetuse pealt): Kuna revoki toimumist/mitte toimumist on võimatu tõestada, siis:
    A) Episoodi kohta märge eetikakomisjoni juurde (juhuks kui selliseid asju peaks tulevikus korduma)
    B) Kuna tihide arv on revokist sõltumatu (kui ma õigesti aru sain), jätaks tihide arvu kehtima.

    C) Karistaksin poolt, kelle tegevuse tagajärjel ei olnud väljamängija kaartide järjekord tuvastatav - ma eeldan, et seda on võimalik tuvastada - protseduurilise karistusega (mis iganes see meil VP-des või IMPides ka ei oleks).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Protseduurilise karistuse kaartide segamise eest saab anda siis, kui see toimus enne tulemuse aktsepteerimist. Siin loetava info põhjal ei pruukinud see nii olla.

      Kustuta
  6. Mängu ajal ma revokki ei märganud. Väljamängus mängisime kõik kaardid lõpuni ära.

    Sisestasin tulemuse bridgematesse, vastane aktsepteeris selle. Panin kaardid jaotuskarpi. Kas ma olin oma kaardid enne jaotuskarpi panekut läbi seganud, seda ma ei mäleta.

    Siis ütles esimene vastane, et ma tegin vist revoki ja teine vastane nõustus, et oli jah nagu midagi imelikku.

    Esimene vastane võttis jaotuskarbist mu kaardid, pani mastide järjekorda ja teatas, et ma ei olnud mänginud käest kolmandal trumbitõmbel trumpi. Kuna ma selle trumbi tihisse mängisin, seda vastased ei osanud öelda.

    Kindlasti on variant, et ma olin hajameelne ja tegin revoki. See on kahe vastase käitumist arvestades isegi tõenäoline.

    Samas ei saanud revoki kohta avalduse tegemise ajahetkel seda kontrollida ei ma ise, vastased ega kohtunik.

    Eks ta üks natuke rumal lugu on. Ei heida head valgust meist kellelegi :)

    VastaKustuta
  7. Olin zhüriis. Pean tunnistama, et suhtusin kaasusesse pealiskaudselt. Eelviimase vooru mängimise ajal Avo uuris, kas viimast mängin. Viimast vooru ma ei mänginud, kuid Avo veenis mind, et piisab faktide põhjal tehtud arvmusest.
    Pärast vooru lõppu Avo rääkis mulle asjaoludest, millest olulisim minu jaoks oli, et väljamängija segas (või järjestas, sisuliselt sama) oma kaardid pärast kaitsjate avaldust revoki kohta.
    Minu järeldus oli, et valjamangija on sellega minetanud oma õigused ja kohtuniku otsus sarnastel juhtudel on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
    Minu osalemine apellatsioonikomitees oli viga, reaalselt tuleks ikkagi osapoolte selgitused ära kuulata ja diskussioonis osaleda, kuid oma arvamust avaldades piirdusin kohtuniku antud infoga.

    VastaKustuta
  8. Kuna siin blogis on omajagu juttu olnud Eesti suu(r)meistrite kahtlasevõitu tegemistest, siis toon ka ühe vastupidise näite Hendriku kirjeldatuga samast matšist. Leidsin ühes jaotuses kaitses olles hea plaani lõhkuda sund partneri vastu, mis võttis väljamängijalt ühe võitva optsiooni vähemaks. Olin endaga kaitses partneri sunnist päästmise üle väga rahul, kuid samal pool ekraani istunud Vassili Levenkol polnud mingi probleem seda kõike ette näha ka lauas olles! Veelgi enam, vahetult peale jaotust ta õnnitles mind sunniks vajalike sisekute mahaajamise puhul. Mitte ainult osav, vaid ka spordimehelik!

    Andres

    VastaKustuta