kolmapäev, 8. aprill 2009

Julgustada suurega või väiksega?

Vastased avavad 3NT, mis on Gambling, kuid ei eita kõrvalmastinuppe. Milline on sinu avakäik?




Mõtle avakäik välja, siis võid edasi vaadata, mis lauda ilmub.

Nii, kas mõtlesid valmis?
Lauda tuli:



Õige on teha avakäiguks üks ässadest. Ruutu neljas võib tunduda automaatne, aga võimaldab vastastel suure tõenäosusega leping möödaminnes ära võita. Oluline on oma tihid kiiresti kätte saada.
Mängite partneriga ässale julgustussignaale, julgustate SUUREGA.
Alustasid näiteks paja ässaga. Partner viskas paja kolme.
Hea küll, üks äss on meil veel.
Ärtu ässale viskas partner ärtu kolme. Tundub, et ta ei kavatsegi meid kuidagi aidata.
Mis nüüd?

Õige on jätkata paja kümnega. Partneril ei pruugi lihtsalt olla suurt pada raisata ja pada on ainuke mast, kust on lootust lepingut altvõtvaid tihisid kokku saada.

Paja kümme saab tihi, partner viskab 9. Järgmise paja võtab partneri soldat ja ülejärgmise partneri paja äss. Ongi alt.

Moraal: selles jaos on lihtsam nendel, kes julgustavad väiksega. Heas mastis on suurema kaardi raiskamine julgustavaks signaaliks ilmselt ohtlikum kui suure viskamine halvast mastist.

Siit küsimus: millised võiksid olla suurega julgustamise plussid?

13 kommentaari:

  1. Väikesega julgustamine peakski olema napilt, kuid kindlalt parem. Suurega julgustamine on lihtsalt vanast ajast standardiks jäänud.
    Suurega julgustamise eeliseks võiks olla see, et tõmbab paremini partneri tähelepanu. Samal ajal saavad väiksega julgustajad kindlustada, et partner ikka jälgib, vana head lätsu kasutades, või, nagu Hendrik mainis, hoides kaarti laual 3 seki kauem.

    VastaKustuta
  2. Mina valisin tegelt avakäigux pada 10ne ;) Kasutasin seda loogikat mis kirjas ka bridge.ee kaitseõpetuse lehel et väljakäidav mast võix olla rida või partneri kaartidega täiendades võimalikult lähedasem reale

    VastaKustuta
  3. Nojah, mina olen kõiki erinevaid variante kasutanuna hakanud eelistama hoopis paarituga julgustamist. Vahel on partnerilt kohe avakäigul mastieelistussignaali saamine hindamatuks abiks, kui endal on ühes mastis nt ÄK ja teistest mastidest pole aru saada, mis võiks olla hea jätk...
    Kuigi vahel on paaritu leidmisega või, vastupidi, paariskaardi leidmisega probleeme, aitab hädast välja ka "mida väiksem, seda paaritum" reegel ja terve mõistus.
    Ma ei teagi, paljud tänapäeval üldse enam suurega julgustavad?

    VastaKustuta
  4. Ülesanne on päris huvitav, aga ma ei saanud (küllap rumalusest) aru, miks "pada on ainuke mast, kust on lootust lepingut altvõtvaid tihisid kokku saada". Kas seetõttu, et ärtust oleks partner pigem võinud leida mõne kõrgema kaardi ka?

    VastaKustuta
  5. Mis partneril siis ärtus olla võiks? KE3 ei piisa altvõtmiseks, aga KEx3 puhul viskaks ta suurema. Pada on mast, mis võiks talle meeldida ka hoolimata eitavast signaalist.

    VastaKustuta
  6. Mina tegin avakäiguks ruutu. Piinlik küll. Aga pärast leidsin paja 10 käigu ikka üles.

    VastaKustuta
  7. Suurega julgustamine võimaldab edukalt deblokeerida ;)

    VastaKustuta
  8. Gamblingu vastu kindlasti teen kindlasti aktiivse avakäigu. Valisin ärtu ässa.

    Nõustun Mihkliga, et suurega saab hästi deblokeerida. Mõnikord saab sellest kasu partner, mõnikord väljamängija :) (Ehkki kui parnter käis pikast mastist, võib suurega julgustamine tõepoolest vajalik olla.)

    Suure/väikse julgustamise üks kitsaskoht on see, et partner ei pruugi alati aru saada, kumb on. Tihti võib ka väljamängija sellele kaasa aidata, visates käest midagi suvalist.

    Ja mastieelistussignaali kohta avastasin huvitava fakti: et ACBL turniiri kohtunik võib paaril keelata avatihil mastieelistussignaali kasutamise, kui nad ei suuda seda tempos teha.

    VastaKustuta
  9. Kui käia pikast mastist ja tahta, et partner deblokeeriks, võib ju käia kuninga - minu meelest reeglina, kui deblokeerimine on hea, ei saa partneril nagunii midagi väga julgustatavat käes olla?

    Aga mastieelistussignaali kasutamise keelamine kõlab küll päris karmilt... Kui nagunii on signaalide kasutamine teada, mis täiendavat infot see mõttepaus siis anda võib? Et tegelikult on mitu masti, mida võiks tahta julgustada? Õnneks väljamängija muidugi enamasti ise ka mõtleb avatihil, enne kui lauast käib, nii et siis saab seda pausi signaali väljamõtlemiseks kasutada...

    VastaKustuta
  10. Ma arvan, et see mõttepaus on sarnane sellele, millest Indrek ennegi kirjutas. Mõtled, mida visata, sest õiget signaliseerivat kaarti ei ole.

    ACBL General Chart

    VastaKustuta
  11. Hendriku viide ACBL leheküljele oli eriti valgustav, mh keelatud releesüsteemid... 8-)

    VastaKustuta
  12. Avakäigul ja mitte tempos? Aga kas kusagil reeglites pole mitte kirjas et avakäigul peab väljamängija enne lauast kaardi panekut miski korraliku pausi juba pidama andes kaitsele n.ö. mõtteaega. Kui ta seda aga ei tee siis võib kaitse ise vabalt seda pausi tekitada?

    VastaKustuta
  13. hm.. mina tavaliselt k8ll v2ga pikka pausi ei tee.. tulemus muidugi vb ka sellest s6ltuda aga v2hemalt ma ei valmista kaitsele asjatuid piinu. :P

    ja kui ma kunagi tahtsin m2ngida et paaritu julgustab (suurema eristumise poolest) siis edaspidi juurutati see minust kindlalt v2lja :D

    ja mis loogika on see et hoiad kaarti laual 3 sekki kauem? ma 8tleks et see on samav22rne kui viskad kaitses 6 maha ja lauale t6stes 8tled et v2ike :P

    ise p2rast hetkelist m6ttepausi k2inuksin paja 2ssa (p6hjusel et ta oli 2rtu 2ssast k6rgemal)

    VastaKustuta